Euroopa ühtlustab makse tagaukse kaudu

Anne Oja 25. mai 2011, 17:46

Saksamaa ja mitmete teiste riikide tugeva vastuseisu tõttu ühtlustab Euroopa Kohus maksureegleid n-ö tagaukse kaudu, rääkis Tallinna väisanud Ernst&Youngi partner ja ELi maksuõiguse kompetentsigrupi juht dr Klaus von Brocke.

Tunnustatud maksuekspert dr Klaus von Brocke andis läinud nädalal Tallinnas ülevaate sellest, kuidas Euroopa Kohus mõjutab maksukliimat ja kui kaugele on jõutud Euroopa maksupoliitika ühtlustamisega. „Kui Euroopa hakkas ühiseid majandusasju ajama, ei mõelnud keegi maksude ühtlustamisele,“ tõdes ta.

Euroopas ei seisne maksustamise probleem üksnes topeltmaksustamises. Euroopa Liidus on tervelt 27 erinevat maksusüsteemi, mistõttu on üle riigipiiri äri ajada väga keeruline ja see piirab teenuste ja kaupade vaba liikumist. „Isegi Euroopa Komisjon ei arva, et minnakse nii kaugele, et kõikjal kehtestataks ühtsed otsesed maksud, kuid ühiseks toimimiseks peavad põhiõigused kehtima aga kõikjal, ka maksude küsimustes,“ rõhutas von Brocke.

Suurbritannia on näiteks seisukohal, et mis iganes kohas ettevõte asutatakse, kus maksud on kohalikest maksudest madalamad, peab kasumi ümber hindama või ettevõtte ümber maksustama. See on aga piirang, mis takistab majandustegevust. Nii pole aga üksnes Suurbritannia seadusandluses, vaid ka mujal, näiteks Saksamaal. Kui teil pole piisavalt maksukäivet, ei saa te finantseerida Saksamaal tegutsejat, selgitas maksuekspert. Sellisel süsteemil on Saksamaal ja Prantsusmaal pikk ajalugu, neile maksavad Soome, Madalmaad ning teised. Saksamaa kogub teisi riike diskrimineerides miljardeid eurosid aastas.

Maksupiirangud kehtivad ELis mitte üksnes liikmesriikide vahel, vaid ka liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel, näiteks kui ELi ettevõte tegutseb USAs, Kanadas või Hiinas. See viib üha enam selleni, et Euroopa tühjeneb. Seetõttu peakski Euroopas olema ühesugused maksureeglid.

Euroopa Komisjon on von Brocke sõnul võtnud selge sihi maksusüsteemide harmoniseerimisele. Eesmärk on tekitada üksteise vastu rohkem usaldust, suuremat läbipaistvust ja ausat maksukonkurentsi. Eesti on siin üsna heas olukorras, kus midagi kartma ei pea.

Praegu on olukord, kus ühel pool on Saksamaa ja teisel pool ettevõtted, kes Euroopa Komisjoniga võitlevad, rääkis von Brocke. Saksamaa blokeerib enamiku initsiatiive maksude harmoneerimiseks. „Suurbritannia ja Saksamaa on andnud ühtsele maksubaasile juba kollase kaardi, ma ei tea, kuidas Eestiga lood on. Võib-olla on Eesti ülesanne aidata teiste riikide maksusüsteeme reformida?“ küsis ta.

Kuna mitmed riigid sõdivad kõigest väest ühtsete maksureeglite vastu, on tekkinud olukord, kus Euroopa Kohus harmoniseerib makse n-ö tagaukse kaudu. Kohtuotsused avaldavad kõige suuremat mõju pettusevastastele lepingutingimustele, piiriülese kahjumi katmisele ja kontserni maksustamisele, maksudele sissetulekult ning restruktureerimisele ehk n-ö väljumismaksudele, rääkis von Brocke. Uusi trende on tema hinnangul märgata suhtumises kapitali vabasse liikumisse ja kolmandatesse riikidesse, liikmesriikide tugevnevates positsioonides piirangute õigustamisel, proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse rõhutamises, kus viidatakse liikmesriikide kohtulahenditele.

Euroopa Komisjon ajab edasi koostööpoliitikat. Üheks viimaseks komisjoni ettevõtmiseks on 2009. aastal välja tulnud administratiivse maksukoostöö direktiivi ettepanek, mille kohaselt loodaks spontaanne ja automaatne infovahetussüsteem, hakataks tegema üheaegseid maksukontrolle ja antaks liikmesriikide maksuhalduritele rohkem võimu maksumaksjaid kontrollida. Teisalt üritatakse suurendada läbipaistvust, infovahetust ning õhutada ausat maksukonkurentsi.

Von Brocke küsis samas, kas märtsi keskel avalikustatud ettevõtete ühtse konsolideeritud maksubaasi direktiivi projekt (ingl keeles Common Consolidated Corporate Tax Base ehk CCCTB) on magav hiiglane või mitte. Ühtse maksubaasi fookus on varasemaga võrreldes igal juhul muutunud ja maksureegleid püütakse lihtsustada ning väiksematele ettevõtetele vastuvõetavamaks teha. Sellele vaatamata on rida liikmesriike ikka ühtse konsolideeritud maksubaasi vastu.

Lisaks on alustatud konsultatsioone intressi ja autoritasude direktiivi, topeltmaksustamise ning dividendide maksustamise reeglite täiendamiseks.

Eraldi peatus von Brocke n-ö illegaalsel riigiabil. Kui varem oli näiteks Saksamaal nii, et kui kanti üle 100% aktsiaid, vabaneti ka kahjumist. Uueks erandiks on, et aktsiate ülekanne loetakse restruktureerimiseks. Saksamaa ei andnud Euroopa Komisjonile teada, et muudab oma kahjumi kaotamise sätet. Praktikas on paljud maksumaksjad saamas restruktureerimiseks siduvat kohtuotsust ja see tähendab Saksamaale suuri investeeringuid.

Kui riik osutab abi, annab ta võimaluse vaid loetud ettevõtetele või toodetele. See lõhub äri sisemist struktuuri ega aita turgu ühelgi moel, väitis von Brocke. Seetõttu leiab Euroopa Komisjon leiab, et restruktureerimise sätet ei tohiks kohaldada, riigiabi tuleks kaotada ja isegi tagasi maksta.

Euroopa Liidul pole voli otseseid makse ühtlustada ega kehtestada liikmesriikidele ettevõtlusmaksu määrasid, kuid Euroopa Komisjon on lubanud välja pakkuda kindlad reeglid ühtse maksubaasi loomiseks, mis väljenduks ettevõtete ühtses maksubaasis (Common Corporate Tax Base ehk CCTB) või ühtses konsolideeritud maksubaasis (CCCTB). Viimase lõppeesmärgiks on tekitada vaid üks „pood“ kogu ELi peale, kust maksu tagasi saab ja vaid üks maksureeglistik, mis vähendaks halduskulusid ja probleeme siirdehindadega Ühtlasi võimaldaks ühtne maksubaas vabaneda ELi siseriiklikest maksudest sissetulekule.

Ühtse maksubaasi ja –reeglistiku kasutuselevõtt on ainus viis kohalikest maksureeglitest vabanemiseks näiteks intellektuaalomandi ja investeerimise vallas, lisas maksuekspert.

Von Brocke ütles, et ühtse konsolideeritud maksubaasi kasutuselevõtust kaotab kõige rohkem Saksamaa, seejärel Luksemburg, Tšehhi vabariik, Soome ja Itaalia. Eesti kaotab erinevate analüüsitud näitajate kokkuvõttes vaid pisut. Suurimad võitjad on aga Suurbritannia, Ungari, Leedu, Portugal ning Läti.

Millal ettevõtete ühtne konsolideeritud maksubaas kasutusele võetakse, pole samas teada. Igal juhul peab see saama konsensusliku heakskiidu kõikidelt liikmesriikidelt ning olema heaks kiidetud ka Euroopa Parlamendis. Ühist maksureeglistikku peavad eelnevalt arutama ja selle heaks kiitma kõigi liikmesriikide parlamendid. Seejärel antakse kaks aastat, et ühtse konsolideeritud maksubaasi kasutamise võimalus ja õigus kohalikku seadusandlusse kirjutada.

Von Brocke soovitas Eestil ühtset maksubaasi siinsete ettevõtlusmaksude kavandamisel aluseks võtta. Samas oleks Euroopal maksude e-administreerimisest paljugi õppida ning Eesti võiks avaldada survet ettevõtlusmaksude alandamiseks.

Dr Klaus von Brocke juhib Ernst&Youngi üleeuroopalist maksustamise gruppi ja hoiab silma peal maksulahenditel, suheldes samal ajal iganädalaselt Euroopa Komisjoniga. Von Brocke hobiks on jooksmine. Ta osaleb maratonidel ja on jooksnud Münchenist Itaaliasse kaheksa päevaga.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. May 2011, 17:03
Otsi:

Ava täpsem otsing