Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Palgatõusu vedasid energiafirmad

    Statistikaamet teatas eile, et keskmine brutokuupalk tõusis 2010. aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam - 18,9 protsenti - elektrienergia tegevusalal. Elering OÜ juhi Taavi Veskimägi sõnul ei ole ettevõttes viimastel aastatel palku tõstetud. "Eleringi ärikulude eelarve on konkurentsiametis koos võrgutasude suuruse kehtestamisega fikseeritud," lausus Veskimägi. "Teatud palgatõusu ootust aga on esimest korda üle paari aasta tunda," märkis ta.
    Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusala kerkimine palgatõusuveduriks hämmastas ka ABC Kliima OÜ direktorit Priit Pärna. "Ma arvan, et see statistika ei ole seotud palgatõusuga, vaid näiteks sellega, et on hakatud rohkem ametlikult palka maksma," ütles ta ja lisas, et tema firma pole palka tõstnud ning praegu ei näe ta selleks ka võimalust. "Samas on müügimeestel õnnestunud iga kuu preemiat teenida," lisas Pärn.
    Palgastatistika taga võivad olla uued firmad. Tõusu teiseks põhjuseks pakub ta seda, et valdkonda on lisandunud vähemalt 500 firmat - mullu mais märkis end Krediidiinfos kliimavaldkonnas tegevaks 500, nüüd aga juba 1031 firmat. "Kliimafirmad müüvad otse lõpptarbijale ja tellijatele. Need firmad, kes müüvad ehitusfirmadele ehk peatöövõtjatele, on praegu hädas ning ei saa mitte mingisuguse nipiga palku tõsta," lõpetas Pärn.
    Temaga sama meelt on Baltic Heating Systems OÜ ja Kliimaseade OÜ juhatuse liige ja omanik Alar Suuväli. "Ma ei ole üldse viimase aasta jooksul palka tõstnud ja tulevik näitab, kas üldse tõstame," lausus ta ja märkis, et kui nad saavad teenust õiglase hinnaga müüa, siis nad loomulikult tõstavad ka palka. "Töötajatelt on tunda küll survet, aga ma ei tea, kui palju konkurendid palka tõstavad," sõnas Suuväli ja pakkus, et statistikas on lihtsalt tekkinud järjekordne moonutus. "Kui vahepeal ettevõtted üldse palka ei maksnud, siis tekib väga lihtsalt 4,5% tõus." Suuvälja firmades polevat palk aga masu ajal langenud.
    Esimeses kvartalis tõusis keskmine palk ja suurenesid ka preemiad ja lisatasud. Brutokuupalk kasvas neljandat kvartalit järjest, kuid reaalpalk kahaneb juba kolmandat aastat, teatas statistikaamet.
    Keskmine palk ligi 800 eurot. Keskmine brutokuupalk oli I kvartalis 792 eurot (12 397 krooni). Võrreldes aastataguse ajaga tõusis kuupalk 4,5%. Keskmine brutokuupalk ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis 2010. aasta I kvartaliga võrreldes 3,2%. Samas kasvasid preemiad ja lisatasud töötaja kohta keskmiselt koguni 57,9%.
    Rahandusministeeriumi hinnangul jätkub keskmise palga kasvutempo ka järgmistes kvartalites. Ministeeriumi teatel tagas esimese kvartali ootusi ületanud majanduskasv ka prognoositust kiirema palgakasvu. Palka on ministeeriumi hinnangul jõudsamalt kasvatamas erasektor, kus firmade töömaht kasvab ja käekäik paraneb. Ettevõtete konkurentsivõime olevat jätkuvalt tugev, kuna tööjõukulu osakaal loodud lisandväärtuses püsib eelmiste kvartalite omaga samal tasemel. Reaalpalk peaks hakkama kasvama lähikvartalites, kui keskmise palga kasv kiireneb ja hinnatõususurve taandub.
    Kuigi aasta teises pooles peaks hakkama kasvama ka reaalpalk, jääb tõus üsna pisikeseks, umbes 1,6%, hindas Swedbanki makroanalüütik Annika Paabut. 2012. aastal aga kasvavad palgad juba märksa kiiremini ning ühtlasemalt eri sektorite lõikes, ennustas ta.
    "On selge, et ettevõtted on juba praegu silmitsi olukorraga, kus töökäsi napib ning äride tulemused paranevad. Kasvanud nõudlus ja sissetulekud võimaldavad ettevõtetel rohkem töökohti luua, mis omakorda peaks kaasa tooma ka reaalpalga kasvu. Muidugi sõltub see ka palgasaajate struktuurist ning sellest milliseid töökohti luuakse," selgitas Paabut.
    Panka üllatas aga boonuste ja lisatasu kiire kasv. "Lisatasude kasvu taga on ilmselt juba mullu aset leidnud äritulemuste paranemine," lisas analüütik.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.