Spetsid: ärge ostke uute internetifirmade aktsiaid

Kaisa Tahlfeld 26. mai 2011, 00:00

"Mina tõsist investeerimisväärt uut IT-sektori börsitulnukat ei näe," märkis IT-ettevõtja Linnar Viik ja lisas, et kuigi ta mõistab investorite muret oma sularahaülejääkide pärast ja ka seepärast, et raha kaotab oma väärtust, eriti kui USA föderaalreserv seda kogu aeg juurde prindib, soovitab ta IT-sektoris keskenduda eelkõige neile ettevõtetele, kes on end börsil juba pikemat aega tõestanud.

Viik ei leia turult IT-firmat, millesse investeerida. "Mina hindan organisatsiooni tõhusat ülesehitamist, jaotuskanalite head ülevalpidamist, tootearenduse head ülesehitust ja finantsnumbrites korralikku kassavoogu, kliendibaasi jne. Neid ettevõtteid on varem börsil kõvasti noteeritud," seletas Viik ja lisas, et tehnoloogiast kaugel olevate ja pigem sotsiaal-psühholoogiliste fenomenidega tegelevatele ettevõtetele ta väga ei keskendu. "Nad on toredad, neid on hea kasutada, aga nende kasumlikkuse ja pikaajalise ülevalpidamise võimekus on küsitav," lausus Viik ja lisas, et praeguse hinnataseme juures, turuootuste poolest ja pikaajalise rahateenimise eesmärgil ei näe praegu ühtegi IT-ettevõtet, millesse investeerida. "Sümpaatia poolest võib ju alati investeerida, kuid mitte pikaajalise rahateenimise eesmärgil," lisas ta.

Uute komeetide asemel vaata vanade börsifirmade poole. "Internetifirmade tulevikupotentsiaali (üle)hindamine on hakanud võtma mulli mõõtmeid ning mina ei soovitaks uute kuumade IPOde turjal kohe sõitma minna, sest õhku on seal siiski sees palju ning näiteks Hiina sotsiaalvõrgustiku Renren (RENN) aktsiast lasti paari esimese päevaga kohe ka korralikult auru välja. Selliste firmade puhul, kus on tegelikult üsna raske prognoosida, millisel moel nad oma kasutajate pealt raha teenima hakkavad, võtaks äraootava seisukoha ja laseks asjadel natuke settida," soovitas LHV analüütik Nelli Janson investoritel mitte kohe ummisjalu keerisesse tormata.

Riskikapitalist Allan Martinsoni sõnul on kõik viimase aja kõmulisemad IPOd olnud internetifirmade omad. Kuid aktsiaostu puhul peab ikka alati ise korraliku analüüsi tegema. "Minu hinnangul on praegu palju parema tõusuvõimalusega aktsiaid kui uued komeedid," märkis Martinson.

Õige hetk tuleb ära tabada. Investor Raivo Heina hinnangul elavdavad kõik uued IPOd majandust ning ta plaanib ise ka USA turult aktsiaid osta. "Kui mina kui investor tahaksin börsilt aktsiaid osta, siis ma pean ikkagi jälgima üleüldist seisu. Börsil mängimine on see, et kui sa oled spekulant, siis sa pead selle õige hetke ära tabama, millal müüa, et mitte mulli kukkuda. Aga seda teha on väga raske, sest et ahnus on inimloomuses nii tugevalt sees, et loodetakse, et äkki saab homme rohkem," lausus Hein telefonis ja lisas, et uuris ise just hiljuti näiteks LinkedIni aktsiat. Samas rõhutas ta, et inimesed unustavad kriisid kähku ära. "Kui aastal 2000 oli suur kukkumine ja raha maksti kasutajate numbri eest, mitte rahavoogude eest, siis vahepeal tekkis selline seis, et maksti raha rahavoogude eest, et kasutajate arv polegi nii tähtis ja sa pead ka raha tooma. Aga nüüd oleme jälle jõudnud sinna, kus nii rahavood kui ka kasutajate arv enam nii palju rolli ei mängi. Ajalugu kordab ennast jälle," lisas ta.

Eesti IT-ettevõtted ärgu börsiga kiirustagu. Kui Eestist kedagi välja tuua, siis on Heina hinnangul järgmine tõenäoline Eesti IT-sektori börsifirma Webmedia. "Eestist on kõige suurem kandidaat Webmedia. Nemad annavad varsti selle mõõdu välja, tänu ka oma tehtud ostule. Kuid rohkem ma kedagi teist ei näe," märkis Hein.

"Eesti high-tech-sektorist ei välista ma börsileminekut Webmedia puhul, aga mitte niipea ja ka siis ei ole ma kindel, et see hea idee oleks. Cherry börsiplaane pidanud pole," märkis riskikapitalist Martinson võimaliku börsikandidaadi kohta.

Ka Viik ei näe otsest vajadust ega ühtegi põhjust, miks mõni Eestis tegutsev või Eestist juhitav IT-ettevõte peaks börsile minema. "Kui nad on kasumlikud, siis omanikud võivad praegu rahul olla. Kui praeguste investorite surve väljumiseks on tõesti nii suur, siis see on mõistetav. Aga ma ei näe ühtegi ettevõtet, kes peaks oma ettevõtte börsi nõudmistele vastavaks viima ja sellega loobuma paljudest privileegidest, näiteks paindlikkusest juhtimises," rääkis Viik, kelle hinnangul on eraomandis olev ettevõtte, võrreldes avalikult noteeritud ettevõtetega, investoritele praegu atraktiivsem. "Halvim, mis võib juhtuda, on see, et sul on töötav ettevõte, aga ühel hetkel sul ei ole seal enam osalust. Küll on sul aga käes sularaha, mis kibeleb ja põleb, et leida üks töötav ettevõte. Ma pole optimist selliste lahenduste puhul, mis tooksid mulle lauale hunniku sularaha ja paneksid mind loobuma asjadest, mis töötavad," märkis Viik.

Viimasel ajal aset leidnud hoogne internetifirmade börsile tulek ning investorite keskmisest suurem huvi nende firmade aktsiate vastu on kasvatanud omakorda ka skeptikute leeri, kes tõmbavad paralleele 2000. aastal toimunud tehnoloogiamulliga, kus mõne ettevõtte aktsia tõusis 100% ainuüksi seetõttu, et firma tegi endale veebilehe.

Viimase aja kõige markantsem näide on ehk sotsiaalmeediavõrgustiku firma LinkedIn, mis hiljuti börsil kauplema hakkas ning mille vastu investorite huvi oli nii suur, et esialgu plaanitud aktsia 32-35dollarine märkimishind tõsteti 42-45 dollari juurde (mille juures kaupleks aktsia tasemel 258 korda oma möödunud aasta kasum). Aktsia käis esimesel kauplemispäeval ära 120 dollari juures. On ütlematagi selge, et valuatsioon on sellel aktsial äärmiselt kallis ning markantseks teeb selle näite firma enda kommentaar, kus öeldi, et 2011. aastal nad tõenäoliselt kasumisse ei jõua.

Samas võiks lähemalt uurida Venemaa Google'iks nimetatud Yandexit, mis tegi oma börsidebüüdi eile. Yandex on Venemaa suurim otsingumootorifirma ning ühel neist kahest suurest turust, kus Google pole suutnud suurimat turuosa haarata.

Praegu on väga huvitavad protsessid tehnoloogiaettevõtetega börsil, LinkedIni esimese päeva 100% tõus tekitas palju suuri silmi ja umbes sama palju pirne süttis investorite ja ettevõtjate peade kohal. Mina vähemalt ei suuda küll kuidagi ennustada sellise ettevõtte puhul 10 miljardi dollari suurust turuväärtust, kuid eks turud võivad olla kohati üsna ebaratsionaalsed. See on siiski kolmandik Nokia praegusest väärtusest, aga Nokia käive on 250 korda suurem.

LinkedIni ja Yandexi suure tõusu taga on investorite kõrgendatud huvi tehnoloogiasektori vastu (eriti internetisektor) ning kuna seal paljud huvitavad ettevõtted veel börsil ei ole, on iga uue saabuja suhtes kõrgendatud huvi. Ei saa alahinnata ka seda, et LinkedIn tõi börsile vaid väikese osa firmast - see võimendab tõusu võimalust lühiajaliselt, kuna müüjaid eriti ei ole.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:54
Otsi:

Ava täpsem otsing