Teisipäev 21. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

10 aastat tagasi nappis sotsiaalset küpsust. Ilmus esimene Juhtimine

Urve Vilk 30. mai 2011, 00:00

Küsimusele, mis iseloomustab Eesti tööjõuturgu, vastas Vestberg, et Eestis on selles vallas võrreldes arenenud riikidega suhteliselt soodne olukord - on palju kiiresti arenevaid firmasid, kus on võimalik ennast teostada.

Velström lisas, et Eestis on tohutu suur hea tööjõu puudus. Valdavalt töötatakse inimestega vanuses kuni 40 aastat. Vanemad on millegipärast justkui kadunud. Samas on need üle 40aastased inimesed, kes ühiskonnas toimunud muutustega edukalt kaasa läinud, väga hinnatud.

Vestbergi sõnul nappis sotsiaalselt küpseid inimesi. "On palju näiteid, kus Eesti firmades püütakse rakendada meeskonnatööd, mis lääne firmades töötab. Siin aga ei hakka see toimima, sest inimesed pole selleks küpsed," rääkis ta.

Sirelpuu tõi tüüpilise näite: on tubli spetsialist, kes on hea haridusega, tunneb teemat ja kõrvalteemasid, aga kollektiivi ja projektipõhiseid meeskondlikke protsesse juhtima ei sobi. "Inimene ei oska lihtsalt suhelda. On liialt enesekeskne, oma valdkonna spetsialist," sõnas Sirelpuu.

Arutati ka töölepingu sätteid, mis keelavad tööle asuda konkurendi juures. Kiviaia sõnul on selle sätte ülesanne anda märku, et on ebaeetiline minna otse konkurendi juurde. Ent kas seda päriselt on võimalik rakendada, selles Kiviaed kahtles. Firmakultuuri ja personalipoliitika dokumentides tuleb huvide konflikti teemat käsitleda - see on üks võimalus väärtushinnanguid luua, lisas ta samas.

Ka Vestberg oli võimalike lahenduste suhtes skeptiline. "Meie firma on ühe sellise vaidluse Leedus võitnud. See oli väga pikk ja vaevanõudev protsess, mis rahaliselt meile kindlasti ära ei tasunud. Tegemist on siiski eelkõige kahe inimese sotsiaalse kokkuleppega, mitte niivõrd juriidilise küsimusega," rääkis ta.

Sirelpuu lisas, et nende firmas mõistetakse seda eelkõige mitte kui keeldu töötada oma erialal, vaid kui kokkulepet vaikida töötaja hallata olnud sidest, protsessidest ja infoallikatest.

Velströmi hinnangul on Eesti puuduseks ka väiksus. "Inimene ei lahku üksnes oma ajupotentsiaaliga, vaid võtab tahtmatult kaasa ka suure osa tööst, eriti kui tegu on klientidega. See on eetikaküsimus, kuivõrd suudab inimene jätta senise pagasi eelmisesse firmasse," rääkis ta.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:11
Otsi:

Ava täpsem otsing