Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kui töötaja teenib võõrast jumalat

Urve Vilk 30. mai 2011, 00:00

Töötaja tegutsemine tööandja konkurentsikeelualal on tuttav ja pidevalt aktuaalne teema, ütleb OÜ Kontuur LB juhatuse liige Ants Lusti. Tema hinnangul läheb keelujoon sealt, kuivõrd ühtib töötaja kõrvaltegevus ettevõtte põhitegevusalaga. "Oluline pole isegi see, kas midagi tehakse haltuura korras sõbrale või on tegemist oma firmaga, vaid see, kas selle tegevusega konkureeritakse tööandajaga või mitte," sõnas Lusti. Arusaamatuste vältimiseks on töölepingutesse kirja pandud, kust jookseb piir.

Lusti hinnangul on igati teretulnud, kui inimene tegeleb põhitöö kõrval veel millegagi, mis aitab tema loovust arendada ja toonust hoida. Olukorra hindamine, kas tegu on konkurentsi osutamisega või mitte, võib üsna keeruline olla. "Konkurentsi on raske määratleda. Kui ma näiteks juhin firmat ja planeerin selle strateegiat, siis muusikaga tegelemine ei ole konkureeriv ettevõtmine. Kui ma aga tegelen audio-visuaalse loominguga, tehes erinevaid klippe, siis vaadates meie gruppi kuuluvaid ettevõtteid, pakuvad ka need samalaadseid teenuseid." Lusti hinnangul polegi nendes küsimustes üksüheseid vastuseid, iga juhtumit tuleb eraldi vaadelda. "Et säilitada töötajate õnn ja rahulolu, peab olema paindlik, eriti meiesugustes loomingulistes kollektiivides," usub ta.

Teine küsimus on seotud ajaga. "Meie valdkonnas tuleb nii ehk naa aeg-ajalt rohkem kui kaheksa tundi päevas tööd teha. Kui sellele lisaks tegeletakse mingi kõrvaltegevusega, võib energiat taastavast hobist saada rutiinne kohustus, mis viib töötajalt energia, nii et ta tuleb hommikul väsinuna tööle. Sel juhul peaks tööandja samuti sekkuma," usub Lusti.

ASi Tele2 Eesti juhatuse endine esimees ja ettevõtja Toomas Tiivel ütleb, et pole otseselt vastu, kui töötaja teeb oma põhitöö kõrval midagi sellist, mis on seotud raha teenimisega, kuid selle käigus ei tohi tekkida huvide konflikti. Kõik sellised olukorrad, kus palgalolija pakub teenuseid, mida tööandjal oleks võimalik temalt osta, on Tiiveli sõnul välistatud. Kujuneda ei tohi ka olukorda, kus töötajal on võimalik tööandjale teenuseid müüa. "Näiteks on töötajal osalus trükikojas ja tööandja tellib sealt mingeid trükimaterjale," toob Tiivel näite.

Peale konkurentsi tekkimise seisneb oma äriga tegelemisel oht selles, et see võib võtta töötajalt liiga palju aega. Tiiveli sõnul on paar sellist juhust ettevõttes esinenud. "Iga juht peab teadma, millega tema töötajad tegelevad. Töö peab olema tehtud - kas pisut aeglaselt või kiiresti, pole määrav," sõnas Tiivel. Kui on näha, et töötaja põhitöö hakkab kannatama, tuleb kindlasti töötajaga rääkida, leiab ta. Ette on tulnud ka selline juhus, et töötaja hobist kasvas välja rahateenimisvõimalus, mis tundus teda rohkem huvitavat kui põhitöö, mistõttu tuli tal ettevõttest lahkuda. "Valdavalt tegeletakse pärast tööd siiski hobidega, mitte oma äri käivitamisega. Nii et massilist probleemi pole."

Töötaja ei tohi tööle väsinuna jõuda. ASi WebMedia juhatuse liikme Taavi Kotka sõnul võib töötaja juhul, kui tema kõrvaltegevus pole seotud ettevõtte põhitegevusega, pärast tööd teha, mida tahab. "Kui tegu on kaudse konkurentsiga ehk kui töötaja nokitseb meie põhitegevusvaldkonnas, siis tänu vastastikku austavale suhtele räägib töötaja kõik ära. Kui tema tegevus on juhatuse arvates lubatav, siis võib töötaja seda jätkata."

Otsustamisel kaalutakse Kotka sõnul pigem seda, kui palju panustamist tegevus inimeselt ajaliselt nõuab. "Kui on näha, et inimene tõmbab ennast rihmaks ja hommikul jõuab tööle väsinuna, siis pole sellest kellelegi kasu," ütleb Kotka ja lisab, et ega üks inimene ei suuda niikuinii oma tegevusega kuuesaja inimesega ettevõttega konkureerida, küsimus on pigem ajas. "Et turul läbi lüüa, peab kõvasti pühenduma," usub ta.

Ühtegi sellist juhtumit, kus töötajal oleks soovitatud lahkuda, Kotkale ei meenu. "See on kokkuleppe asi," lausub ta. "Aga massilist probleemi see ei tekita. Pärast tööd soovitakse eelkõige siiski puhata ja mängida, mitte lisatööd teha." Pealegi püütakse ettevõttes inimestele võimalikult palju tööalaseid väljakutseid pakkuda. Soositakse ka seda, kui keegi mõtleb välja midagi uut. "Edukuse tasu, kui ideest midagi välja kasvab, on suur," tunnistab Kotka.

Ettevõtted ostavad turundusjuhi palkamise asemel turundusteenust sisse. See annab praegustele turundusjuhtidele võimaluse hakata täiskohaga töötamise asemel oma teenust müüma.

Rigual OÜ turundusjuht Annika Oja ütleb, et tema töölepingutes on olnud alati sees punkt, et tööandjaga konkureerida ei tohi. Ka näiteks juhul, kui töötaja abikaasa või elukaaslane töötab tööandja konkurendi juures, on sellest tavaliselt juhatusele räägitud. Kui tegeleda oma äriga mõnes muus vallas, ka siis tuleks tööandjat sellest teavitada, leiab Oja. "Ma ise tööandjana tahaksin küll asjaga kursis olla," lisab ta.

Oluline on ka usalduse olemasolu. "Tekib küsimus, kas töötaja tegeleb tööajal ikka põhitööga või hoopis oma äriga," märgib Oja.

Samas ei saa tema sõnul juhtival positsioonil niikuinii selget joont tõmmata, et üheksast viieni tegeleb inimene tööasjadega ja siis tööle enam ei mõtle.

Tugevad spetsialistid pakuvad teenust. Turunduses on Oja sõnul hakanud levima trend, et täiskohaga turundusjuhi palkamise asemel ostetakse seda teenusena sisse. Just tuntud turundusjuhtide hulgast on tekkinud turule tegijad, kes oma teenuseid pakuvad. "See mõte mõlgub paljudel spetsialistidel meeles. Kui müüd teenust, oled rohkem oma aja peremees ja väiksemate ettevõtete puhul saad tegeleda mitme firmaga," nendib ta.

Lisaks on baasteadmised turundusest rakendatavad erinevates valdkondades, mis annab teenuse pakkumise kõrval võimaluse ka näiteks turunduskoolitajana tegutseda.

Ema tegeleb õmblusega ja olen teda oma firma toodangu turustamisel aidanud. Olen seda tööandjale ka maininud, aga mingeid probleeme küll tekkinud pole. Pärast tööd võib töötaja tegeleda sellega, millega ise tahab, peaasi, et töö oleks tehtud.

Kui vaadata ringi, siis minu kolleegide hulgast eriti keegi oma äriga ei tegele ega mingit lisatööd ei tee. Arvatavasti pole selleks aega, tahtmist ega jaksu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:11
Otsi:

Ava täpsem otsing