Pehmed väärtused tootmises

Urve Vilk 30. mai 2011, 00:00

"Ei taha küll enda saba kergitada, aga töötajasõbralikkusele ja pehmetele väärtustele rõhumine on olnud teadlik otsus," lausus metallkonstruktsioonide tootmise ja paigaldusega tegeleva ettevõtte juht Mikk Mehide.

Töötaja- ja peresõbraliku ettevõtte konkursil teise koha saavutanud Cosumeldiga liitus Mehide pärast ettevõttest eemal olekut uuesti eelmise aasta veebruaris. "Mul tekkis küll algul küsimus, kas see on ikka õige suhtumine, kas pehmetele väärtustele rõhudes ei jookse asjad mitte hoopis rappa, aga tulemusega võib rahul olla," nentis ta. "Kui on keeruline moment, on tunda, et meeskond on ühtne ja toetab üksteist."

Mehide sõnul on tootmisettevõtetel sageli juhid, kes taovad rusikaga vastu lauda. Nii tekkis talgi kahtlus, et ehk selle valdkonna töötajad ootavadki sellist käitumist. "Meil on vastupidi," sõnas Mehide. "Juht on pigem juhendaja ja suunaja, mitte see, kes keelab, käsib, poob ja laseb. Pean oluliseks kahte asja: et töö oleks tehtud ja et keegi usaldust ei kuritarvitaks," sõnas ta ning lisas, et eeldab alati, et kõik inimesed, kes ettevõttes töötavad, on head.

"Metallitööstustes kehtib üldiselt autoritaarne juhtimissüsteem või on reeglid lihtsalt üle vindi keeratud," sõnas Mehide. Metallitootmises on juhid ratsionaalsed ja tehnilise taustaga. "Ettevõtlust on inseneridele seni vähe õpetatud. Mina seevastu olen majandustaustaga inimene ja õppinud juhtimist. Kui pole teadmisi erinevatest stiilidest ja meetoditest, siis ei osata neid ka kasutada."

Mehide sõnul on ettevõtetel, kus töökeskkonna ja töötajatega on tegeletud, ning firmadel, kus seda tehtud pole, suur vahe. "See pole alusetu ega teoreetiline väide, vaid tulemusi analüüsides on selgunud, et töökeskkonna arendamisest tekib otsest majanduslikku kasu ning tulemused on paremad neis ettevõtetes, kus juhid on altruistlikud."

ASi Estiko-Plastar juhi Triin Anette Kaasiku sõnul on tootmisettevõttes tunduvalt keerulisem töötajasõbralikkust arendada kui büroos. "Tootmises on kontoriga võrreldes jäikus palju suurem ning võimalusi raskem luua. Näiteks töötame graafiku alusel iga päev 24 tundi ehk paindlikku tööaega või kaugtööd ei saa me võimaldada."

Tublide töötajate kaotamine, mis tähendab muu hulgas uute spetsialistide väljakoolitamist, on hoomamatu kahju, sõnas Kaasik. "Häid spetsialiste ei napi mitte ainut IT-sektoris, vaid ka tootmisvaldkonnas. Hoolimata laialdasest tööpuudusest on kvalifitseeritud töötajate leidmine keerukas." Töötajasõbralik keskkond tagab efektiivse töö, märkis Kaasik. "Paljud haigused on ju psühholoogilised. Usume siiralt, et heal meelel tööle tulev inimene on valmis rohkem panustama. Hea õhkkonna ja keskkonna loomine tagab selle, et töö sujub tõrgeteta."

Ettevõtted, mis on kriisi üle elanud, on panustanud kaugesse perspektiivi. See tähendab, et töötajatesse ja keskkonda investeeritakse, mitte neist ei pigistata vaid olevikule mõeldes viimast välja. Töötajasõbralikkus ei tähenda sugugi alati suuri rahalisi väljaminekuid, lisas Kaasik. "Kõik algab mõttemaailmast ja ega rahaga head õhkkonda niikuinii ei loo," sõnas ta.

OÜ VKG Elektrivõrgud juhatuse liikme Marek Tulli hinnangul on igas ettevõttes võimalik töötajasõbralikkust edendada. Tegutsemisvaldkonnast rohkem sõltuvad võimalused valitsevast majanduslikust olukorrast, usub ta. "Raskel ajal tuleb võimalusi paraku kokku tõmmata, heal ajal on lihtne töötajatele rohkemat pakkuda."

Töötajasõbralikkusele rõhumise põhjuseks on töötajate motiveerimise vajadus. Seda selleks, et viimased ei kaaluks uusi tööpakkumisi ning et kaadri voolavus poleks liiga suur. "Iga kord ei jõua kõigi konkureerivate ettevõtete palgaga võistelda ja siis tulevadki mängu pehmed väärtused, näiteks ettevõttes valitsevad traditsioonid," lausus Tull, kelle sõnul pakub praegusel ajal töötajatele euro tulekuga kaasnenud hinnatõusust tingituna enam huvi siiski palganumber.

Tull ootab muudatusi, mis annaks tööandjale suurema huvi töötajatele sportimisvõimalusi pakkuda. "Istumispositsioonis töötavad inimesed vajavad liikumist. Iga haiguse tõttu kaotatud tööpäev on tööandjale kahjulik. Maksupoliitika praegu sportimisvõimaluste pakkumist väga ei soosi. Meil istuvad pooled töötajad kontoris ja vaevalt, et nad pärast tööd eriti sportima jõuavad. Pakume neile küll ujumisvõimalust, aga see ei sobi kõigile ja seetõttu tahame valikut laiendada," rääkis ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:11
Otsi:

Ava täpsem otsing