Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Avanenud aeg, Suurgildi hoone kingitus

Liivi Tamm 31. mai 2011, 00:00

Suurgildi hoone, kus tegutseb Eesti Ajaloomuuseum, on saanud pärast kaks aastat väldanud mahukaid renoveerimistöid sootuks uue näo.

Ehitustööde käigus on paljastunud palju sellist, mis seni külaliste pilgu eest varjul oli: hoone keldris asub ainulaadne hüpokaustahi, avatud on vanad kaevud, müüritrepid ning hulganisti seinanišše.

"See projekt oli kõigi jaoks väljakutse, sest mahuka restaureerimistöö kõrval tuli leida viis, kuidas ühendada keskaegne ruum ja tänapäevane muuseum," sõnas muuseumi arendusdirektor Inge Laurik-Teder.

"Suures saalis on uus lahendus tõstetud põrand: oksüdeeritud terasplaatidele on graveeritud erinevad eksponaadid ning nende alla on peidetud kommunikatsioonid," lisas ta. Efektselt mõjuvad ka saali paigutatud klaasvitriinid, kuhu paigutatud esemed näivad otsekui õhus hõljuvat, ja sisenejat tervitav isikupärane lett, kus viljaterad epovaigus igaveseks kivistusid.

Sisekujundusprojekti autorid on KOKO arhitektid Andrus Kõresaar, Liis Lindvere, Margit Argus ja Margit Aule.

Külastajatele avati keldrikorrus. Suurepärase akustika poolest tuntud Suurgildi saal on juba alates keskajast olnud hinnatud ka muusikute seas. Nüüd kontserdielu jätkub. Suures saalis on koha leidnud Estonia klaverivabriku uus salong-kontsertklaver number 1.

"Hoone ehitustööde käigus on avatud palju põnevat, mis enne oli sajanditevanuste krohvikihtide taha peidetud," rääkis muinsuskaitselise järelevalve esindaja Helve Ilves. "Peosaalis saab imetleda keskaegset moosekantide rõdu, kus esineti raehärrade pidudel. See rõdukoht oli varem kinni müüritud ja krohviga kaetud. Avatud on ka kaks otsaseinanišši: ilmselt asusid seal katoliku usu ja hoonega seotud kaitsepühakute kujud, väiksemad nišikohad aga olid täidetud Suurgildi pidudele ja koosolemistele vajalike esemetega. Veel saab näha suure saali tagaseinas paiknevat keskaegset trepikäiku, mis viib sisehoovi. Väikses saalis avati keskaegsed piilarid. Väga põnev on kogu keldrikorrus, kuhu külastajad enne üldse ligi ei pääsenud."

Keldri korrastamisega nähti palju vaeva. Keldrikorrusel paikneb keskaegne küttesüsteem hüpokaustahi.

"Tegu on Eesti suurimaga," lausus Ilves. "Kuni 1955. aastani oli säilinud algne küttesüsteem, topelthüpokaust. Seoses keldiruumide ümberehitusega suure kerisahju üks pooltest kahjuks lammutati."

Nüüdse remondi käigus nähti keldri korrastamisega palju vaeva. "Keldris on alati niiskusprobleeme olnud, kuid nüüd paigaldati siia korralik hüdroisolatsioon ja ventilatsioon. Keskaegse gildihoone kelder on algses mahus eksponeeritud, põrandale on markeeritud ja klaasiga kaetult eksponeeritud kunagise Shotelmundi hoone müüritis," märkis Ilves.

Uudistamist väärivad leiud kunagisest veinikeldrist Das Schüsse Loch, mis oli populaarne kuni 19. sajandi keskpaigani. "Aeg sünnib otsekui uuesti. Ajaloolised võlvlaed on jälle eksponeeritud, samas lisavad moodsad lahendused uue mõõtme," sõnas Ilves.

Nagu üks tänapäevane muuseum ikka on ka Suurgildi hoone kasutusele võtnud erinevaid interaktiivseid vahendeid.

"Üks huvitavamaid neist on kindlasti ajakapsel, rääkis muuseumi arendusdirektor Inge Laurik-Teder. "Kõige parem on sinna siseneda üksi või sõbraga. Ajakapslis saab osa kümnest olulisest stseenist Eesti ajaloos. Sinna sisenenud ajarändur peab otsustama, kuidas tema konkreetses olukorras käituks. Vastustest olenevalt näeb, kuidas ja kas ajaloo või sinu enda elu kulg sellel ajal oleks võinud välja kukkuda. Näiteks kas külastajast oleks saanud viikingajal sõjamees või hoopis põllupidaja."

Põnevust pakub ka hansateemaline interaktiivne kaubandusmäng: külastaja saab ise otsustada, millise kaupmehe rolli ta sooviks proovida, ning peagi saab selgeks, kui osav kaupleja ta on.

Lisaks saab nuusutada ja katsuda ajastule omaseid vürtse, kangaid ja vaha. "Eraldi tooksin välja meie avastusliku hariduskeskuse Eksperimentaarium, kus saab selgeks, millised on arheoloogi töös olulised tööriistad," sõnas Laurik-Teder.

"Muidugi oleme mõelnud lastele. Näiteks loheretkemängus võivad väiksed külalised hoonesse peitunud lohesid otsima minna. Hoone piilaritel troonib üks kuuesaja-aastane lohe ja nüüd on ta ka teistesse saalidesse erinevates ilmumisvormides tekkinud."

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:11
Otsi:

Ava täpsem otsing