Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kohus: auto teisaldamine vastuolus põhiseadusega
Tallinna halduskohtus tunnistas raha küsimise sõidukiomanikelt auto teisaldamise ja hoidmise eest põhiseadusevastaseks. Asi saadetakse nüüd riigikohtusse, mis ütleb lõppsõna.
Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co vandeadvokaadi Tambet Toomela sõnul puudutab see otsus kõiki neid, kelle sõiduk on teisaldatud ja kes pole veel kaebetähtaega minetanud. „Samuti isikuid, kelle sõiduk teisaldatakse veel enne uue liiklusseaduse jõustumist. Need isikud saavad teisaldamist vaidlustada ja nõuda makstud sõiduki teisaldus- ja hoiukulude hüvitise tagastamist,“ kommenteeris Toomela. Ta märkis, et need, kes ei vaidlusta sõiduki teisaldamist ja hüvitise maksmist tähtaegselt, raha tagastamist nõuda ei saa.
Tallinna halduskohtu otsuse järgi on liiklusseaduse paragrahvi 20² lõike 7 esimene lause põhiseadusevastane. Lisaks tunnistati põhiseadusevastaseks seda korda sätestav valitsuse määrus nr 279 "Sõiduki lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulude hüvitamise kord ja määrad", mis võeti vastu 27. augustil 2002 ja mis kehtib veel umbes kuu aega.
Majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumi nõuniku Rasmus Ruuda sõnul tuleneb volitusnorm määruse kehtestamiseks liiklusseadusest. "Teisaldamise ja hoidmise tasud võivad olla väiksemad, kui on kehtestatud eelnimetatud valitsuse määrusega,“ selgitas ta ning märkis, et liiklusseaduse kohaselt on sõiduki teisaldamise õigus politseiasutusel ja kohalikul omavalitsusel.
Kohus leidis, et kohustus tasuda sõiduki teisaldus- ja hoiukulud on vaadeldav avalik-õigusliku rahalise kohustusena. Samal ajal sätestab riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed põhiseaduse paragrahvi 113 järgi seadus. Sellele tuginedes tõi kohus välja, et ühtegi avalik-õiguslikku rahalist kohustust ei või kehtestada ega reguleerida muu õigusakti kui seadusega. Ei liiklusseadus ega mõni muu seadus sea valitsusele mingeid piiranguid sõiduki teisaldamise määrade kehtestamisel ega anna tasu arvestamise aluseid. Kohtu hinnangul pole selline käitumine põhiseadusega kooskõlas.
Transpordiameti ja Mupo esindajate sõnul ei laeku sõiduki teisalduse ja hoidmisega seoses sissenõutud kulud mitte linnakassasse, vaid teisaldamisega tegelevale ettevõttele. Linna kasu sõidukite teisaldamisel on olnud üksnes korra tagamises. Nad rõhutasid, et kirjeldatud kohtuotsus ei ole veel jõustunud ning seega on seaduslikkusest või ebaseaduslikkusest vara rääkida.
Eelmisel aastal teisaldati 7354 sõidukit, keskmiselt 628 kuus. Sel aastal on teisaldatud 826 sõidukit, keskmiselt 165 kuus.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.