Laupäev 21. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Raudtee ei ahvatle klienti

Jaana Pikalev 31. mai 2011, 00:00

Raudteevedude ekspedeerijate sõnul tunnevad kliendid küll huvi eelkõige konteinerite transpordi alternatiivide vastu impordil Hiinast, kuid enamasti tuuakse konteinerid Eestisse siiski meritsi. "Kui olete huvitatud raudteetranspordist Hiinast Eestisse, siis uuriksime välja ja pakuksime teile hinna," lubas Arco Transport ASi raudtee osakonna müügijuht Mihhail Voinov. Ta lisas, et seni ei ole nemad veel ühelegi kliendile sellist võimalust välja pakkunud, sest huvi selle vastu on leige ning raudteetranspordis toimivad praegu transiitveod Venemaale. "Hea küsimus, miks keegi pole veel raudteetransporti sellel veol kasutanud. Nii transiitkaubad ka ka need, mis Eestisse jäävad, jõuavad Hiinast Eestisse meretranspordiga ja väike protsent lennutranspordiga."

Transiit on peamine sissetulekuallikas. "Meie kliente selline skeem rahuldab," sõnas Voinov. Hoolimata sellest ei välistanud ta, et tulevikus võib kaupade vedu Hiinast Eestisse toimuda just raudteetranspordiga. "Tulevikus kindlasti näeme, et seda alternatiivi peaks proovima," lausus ta. Praegu takerduks raudteevedu tõenäoliselt mitme probleemi taha. Näiteks on raudteevedu läbi Venemaa avaruste väga keeruline jälgida, mistõttu on tegemist turvariskiga, sõnas Voinov. Teisest küljest tõi Voinov välja asjaolu, et mida rohkem hakatakse tooma kaupu Hiinast läbi Venemaa raudteed mööda, seda rohkem kaotavad Eesti ja teised Balti riigid transiitkaupu. "Vähem kaupa, vähem töökohti. Usun, et meie majandusele oleks parem, kui toimiks siiski mereveod," lausus Voinov.

Raudteevedu mereveost kallim. Praegu on raudteetransport mereveost ka veidi kallim, ehkki raudteetranspordil võivad olla mõningad ajalised eelised mereveo ees. DHL Estonia raudteevedude osakonna juhataja Svetlana Šilenoki sõnul on raudteevedu mereveost vähemalt 30 protsenti kallim. Seetõttu sobib see tema sõnul klientidele, kellel on kaupade veol kriitilise tähtsusega tarneaeg, sest raudteetranspordiga on võimalik kaubad tõepoolest kiiremini kohale saada kui meritsi. "Hiinast Euroopasse sõidab ronge tegelikult väga palju, seal on erinevaid operaatoreid," rääkis Šilenok. Eesti klientidele on aga kaupade raudteetranspordil Hiinast sobivam marsruut Kashashtani ja Venemaa kaudu. "Meile on väga palju pakutud raudteevedude võimalusi Hiinast, paraku ei ole meil neid kellelegi kohapeal müüa," tõdes ta, kuid lisas, et kliendid väga sagedasti küsivad raudteetranspordi puhul just selle hinda. "Ilmselt kalkuleeritakse ja peetakse paremaks siiski meretransporti," sõnas Šilenok.

Siiski ei välistanud ka tema, et tulevikus on raudteetransport järjest aktuaalsemate keskkonnateemade tõttu sobivam alternatiiv mereveole.

Mai keskpaigas alustas tegevust uus raudtee kaubaveoliin, mis ühendab Belgia Antwerpeni sadamat ja Lääne-Hiina linna Chongqing, kirjutas Briti väljaanne Handy Shipping Guide.

Uuel liinil hakkab kulgema üks rong päevas. Esialgu võib 10 000 miili (ligikaudu 16 090 kilomeetri) pikkuseks reisiks kuluda 20-25 päeva, kuid peagi loodetakse seda aega lühendada 15-20 päevani.

Viimane tähendab, et uuel raudteeliinil on potentsiaali kasvada kiireimaks marsruudiks Euroopa ja Hiina vahel, edestades meretransporti.

Uut raudtee kaubaveoliini opereerivad kolm intermodaalse kaubaveo operaatorit kohaliku omavalitsuse, Antwerpeni sadama ja Belgia tolli- ja aktsiisiameti toetusel.

Šveitsi intermodaalse kaubaveo operaator Hupac pakub igapäevast teenust Antwerpeni sadamast Poolasse.

Sealt edasi liigub rong Hiina suunas, läbides Venemaad, Ukrainat ja Mongooliat partnerite Russkaya Troyka ja Eurasia Good Transport vahendusel.

Antwerpen, mis on Euroopas suuruselt teine sadam, positsioneerib ennast Euroopa kaubaveo sõlmpunktina, rääkis Antwerpeni sadama president Marc Van Peel.

"Laevaliinid ei pea muretsema mahtude kaotamise pärast. Lõppude lõpuks täiendab raudteeliin meretranspordi vooge ning sel moel võib isegi kasvatada meretranspordi mahtusid," lisas ta.

Sama kinnitas ka Chongqingi linnapea, kelle sõnul aitab raudteeliini avamine edendada Lääne-Hiina arengut ja struktuuri muutust Hiina logistikasektoris.

Hiina ühe suurema elanikkonnaga piirkonnas, Chongqingis avati võimas raudtee kaubajaam 2009. aastal. See on võimeline käitlema 16 500 000 TEUd aastas.

Belgia sadamalinna Antwerpeni majandusministri Koen Helseni sõnul lõikab piirkond uuest kaubaveoliinist kasu mitmel moel. "Me mitte ainult ei tugevda oma positsiooni Euroopa suurima sadamana, vaid anname Hiina ettevõtetele märku oma ambitsioonidest," ütles Helsen.

"Peagi loodame, et Hiina ettevõtted avavad siin piirkonnas ka oma müügikohti ja jaotuskeskusi," lisas ta.

Märkimisväärne on ka asjaolu, et suurlinn Chongqing asub vaid ligikaudu 1500 kilomeetri kaugusel lähimast meresadamast Shanghaist, kuhu suurem osa Mandri-Hiinas valmistatud kaupu transporditakse ning seejärel üle maailma konteinerlaevadel saadetakse.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:54
Otsi:

Ava täpsem otsing