Rahakalender: Hinnaralli vajutas pidurit

Viimase kuu jooksul veidi odavnenud nafta on üks põhjustest, miks järgmisel neljapäeval kogunev Euroopa Keskpank jätab baasintressimäära tõstmata.

Eile avaldatud eurotsooni mai 2,7protsendi suurune inflatsiooninumber oli väikest viisi positiivne üllatus, sest analüütikud ootasid keskmiselt 0,1 protsendipunkti võrra kiiremat hinnatõusu.

Kerge hinnalanguse eest võlgneme tänu nafta hinnale, mis on Londonis tulnud kuuga 125 dollarilt 116 dollarile barrel. Ka Eesti tarbijad on tõenäoliselt näinud, et bensiin 95 Euro jaehind on kuuga vajunud 1,24 eurolt 1,21 eurole liitri kohta. See kahjuks küll vaid mõned protsendid, aga midagigi.

Kuna aga praegune inflatsioon on väga kaugel Euroopa Keskpanga maksimaalsest taluvuspiirist (2,0%), siis hinnatõusu ohjeldamiseks minnakse tõenäoliselt intresside kallale juba järgmisel kuul ning tõstetakse baasintressimäär 1,25 protsendilt 1,50 protsendile. Aasta lõpuks võiks baasintressimäär olla 1,75 protsendi juures. Kuna intressimäärade tõusunurk on suhteliselt valutu, ei tohiks Eesti laenuklientide olukord lähiajal halveneda. Hoopis vastupidi. Intressitasemed on endiselt vägagi madalad ning jätkuvalt odav laenuraha ning kasvav tarbijausaldus võiks meelitada ettevõtjad ja eraisikud rohkem laene võtma. Täpsema pildi laenuturust annab 27. juunil ilmuv pangandussektori kuuülevaade.

15. juunil laekuvad möödunud aasta eest dividendid Tallinna Vee aktsionäridele. Tallinna börsi kõige stabiilsem ja tugevam dividendimaksja maksab välja 16 miljonit eurot, millest midagi võiks tagasi pudeneda ka kohalikule aktsiaturule.

Majanduse kõige tähtsam indikaator avaldatakse 9. juunil, mil statistikaamet tuleb välja Eesti esimese kvartali majanduskasvuga. Ehkki amet on juba esialgse kasvunumbri avaldanud, peaks järgmisel nädalal täpsustuma, mis oli täpselt esimese kvartali utoopiliselt kõrge 8protsendise kasvunumbri taga.