Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Swedbank usub Itaalia võlakirjadesse
Kui eelmise aasta lõpus oli Swedbanki konservatiivses K1 fondis Euroopa "sigade" hulka kuuluva Itaalia võlakirju ligi 5 protsenti fondi mahust, siis märtsi lõpus juba üle 12 protsendi.
„Itaalia eelarvepositsioon on märgatavalt paremas seisus võrreldes perifeeriaga ja ka pangandussektor on tugev ning hästi kapitaliseeritud,“ põhjendas Swedbanki pensionifondide fondijuht Katrin Rahe Itaalia võlakirjade hulga suurendamist.
Summana on Swedbaki K1 fond paigutanud Itaalia võlakirjadesse 3 miljonit eurot, nende agressiivsem K3 fond ligi 6 miljonit eurot.
„Et eurotsooni valitsusvõlakirjade varaklass tervikuna ei esinda meie jaoks enam riskivaba varaklassi mõistet, eristasime sealsete võlakirjade osas baasturud ja problemaatilise perifeeria,“ sõnas Rahe. Olulisemate baasturgude hulka, mida Swedbank kasutab riskivaba varaklassina, kuulubki lisaks Saksamaale ja Prantsusmaale ka Itaalia.
Eelmise aasta lõpus oli Swedbanki pensionifondides lisaks Itaaliale ka Kreeka, Iirimaa, Hispaania ja Portugali võlakirju, millest väljumine lõpetati veebruaris.
Kui jätta kõrvale Swedbanki Itaalia-lembus, on eestlaste pensioniraha nn Euroopa sigade ehk võlakriisis PIIGS (Portugal, Iirimaa, Itaalia, Kreeka ja Hispaania) riikide võlakirjadest peaaegu välja toodud.
Popid ka Leedu võlakirjad
Riiklikest võlakirjadest torkas mitmete pensionifondide portfellides silma üsna jõuline panustamine Leedu võlakirjadesse. „Pidades Baltikumi tervikuna koduturuks, on Leedu valitsuse võlakirjad, mis muuseas olid algselt osaliselt emiteeritud ka Eesti kroonides, mingigi võimalus lähipiirkonda investeerida,“ põhjendas Rahe Leedu võlakirjade populaarsust. Näiteks Swedbanki K3 fondis on Leedu võlakirju enam kui 13 miljoni euro eest - 4,1% fondi varadest.
Loe pikemalt tänasest Äripäevast, selleks telli leht
SIIT või osta päevapilet
SIIT.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.