Vahetu kontakt on kõige olulisem

ÄP 01. juuni 2011, 00:00

Ehitusvahutootja Krimelte omanik Jaan Puusaag vastas eile Äripäeva veebikülje lugejate küsimustele.

Millistest riigi pakutavatest ekspordiprogrammidest Teie arvates päriselt ka tolku on? Kindlasti võib olla vähem või rohkem kasu kõigist programmidest. Ettevõtja analüüsib alati, millist tulu ta mingist kulutusest saab. Abiprogrammide puhul on probleemiks mõõdetavus. Alati jääb küsimus, kas tulemus saavutati tänu programmile või mitte. Aga kuna tegu on toetuseks antavate ressurssidega, siis vähemalt elavdab see majandust.

Kas Krimeltel on sihikul ka mõni uus ekspordimaa? Sihikul olevate turgude nimekiri on üsna pikk. Sama oluline on, et ükski olemasolevatest ära ei kaoks.

Mida peaksid eksportijad Teie arvates kõige enam õppima, et välisturgudel läbi lüüa? Eksportijaks - nagu heaks müügimehekski - tuleb sündida. Ma kahtlen, et selleks on võimalik õppida. Aga kindlasti tuleb oskusi arendada, süstematiseerida ja sünkroniseerida.

Erakordselt oluline on back office'i töö. Keegi ei taha töötada ettevõttega, kes ei suuda saata pakkumist, ei vasta kõnedele, ei pea kinni lubadustest, tähtaegadest ega ole meeldiv suhtleja.

Kümne aasta eest kohtusin Kölni messil käies õhtul hotellis potentsiaalse kliendiga Inglismaalt. Veetsime koos meeldiva õhtu ja leidsime õhtu lõpuks, kui lahedad mehed me ikka oleme. Läks veel aasta, enne kui koostöö algas, aga sellest saadik ei ole ühelgi konkurendil olnud vähimatki võimalust. Lähedane ja personaalne kontakt kliendiga on üks odavamaid ja kindlamaid võimalusi.

Mida saaks Eesti riik teha selleks, et ettevõtjatel oleks lihtsam ekspordiga alustada ja seda arendada? Logistikakeskused geograafilistes võtmepunktides, miks mitte Hiinas. Impordilitsentsi saamine on Hiinas väga keeruline protseduur. Samuti oleks riigi tuge vaja logistikapartnerite leidmisel, kes aitaks impordi, ladustamise ja distributsiooniga. Kui see küsimus oleks riigi toel lahendatud, võiks eksportija säästa raha ja aega kuni paar aastat. See väga konkreetne, käegakatsutav ja mõõdetav meede.

Kas ja kui palju olete Krimeltes palku tõstnud. Kas masu lõppemisega on tekkinud ettevõtjatele suur surve palgatõusuks? Kuna me masu ajal palku ei langetanud, siis peaks meie palgatase olema endiselt korralik. Kindlasti võib olla, et ootused on tekkinud. See, et me masu ajal palka ei langetatud, ununeb ruttu, aga nüüd ju kirjutatakse igal pool, et palgad tõusevad. Küllap turg paneb asjad paika.

Kui suur on teil töötajate voolavus? Kui uusi inimesi otsite, kui keeruline neid praegu leida on? Mitu inimest konkureeris viimati ühele töökohale? Tööjõu voolavus oli mullu 2 protsenti.

Oleme otsinud juba pool aastat ekspordi tootejuhti, aga pole sobivat kandidaatigi leidnud. Ostujuhi kohale kandideeris 50 soovijat ning valik oli päris hea.

Millal kuulutate välja IPO? Börsile minekuks peab põhjus olema. Seni seda pole.

Millisest valdkonnast võiks praegu kindlasti eemale hoida, et mitte näppe kõrvetada? Ehitusvahtu ei maksa tootma hakata. Ülejäänu kohta on juba raskem soovitada. See, mis tundub kõige raskem, peidab endas kõige suuremat võimalust.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:54
Otsi:

Ava täpsem otsing