Välismeedia Saksa tuumarevolutsioonist: räpane ja silmakirjalik

Katri Soe-Surén, Sirje Rank 31. mai 2011, 11:28

Välisajakirjanduses võib Saksamaa tuumaenergiast loobumise kohta leida vähe kiidusõnu.

Saksamaa valitsusele heidetakse ette silmakirjalikkust ja asjatundmatust.

Ajaleht Wall Street Journal heidab Saksamaa kantslerile Angela Merkelile ette jämedaid poliitilisi, majanduslikke ja ökoloogilisi vigu. Tuumaenergiast loobumine tõstab elektri hinda ja tekitab suuremat sõltuvust Venemaast. Võimalus, et päikese- ja tuuleenergia tuumajaamadest jäänud lünka täita suudavad, pole veel kindel. „Asja iroonia on selles, et füüsikust Merkel, kes oleks võinud ühena vähestest poliitikutest usutavalt selgitada, et kõigil energiaalikatel on riskid ja kulud, ning et moodsad tuumajaamad on oluliselt turvalisemad kui Fukushima,“ kirjutab WSJ.

Financial Times kirjutab, et rahvusvahelises kontekstis on Saksamaa loobumine tuumaenergiast reaktsioonina Jaapani katastroofile erand. Lehe arvates on selge, et tuumaenergeetika kasv on pisut aeglustunud, kuid see ei peatu. Vaid üksikud riigid nagu Šveits ja Itaalia on uute tuumajaamade ehitamisele esialgu selja pööranud. Enamik juhtivaid tuumariike nagu Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina või Lõuna-Korea seevastu jäävad endiste plaanide juurde. Ja kui USA-s ehitatakse vähem uusi tuumajaamu, siis on põhjuseks see, et kildagaasi tõttu ei ole tuumaenergia enam nii tasuv kui varem. 

Austria Wirtschaftsblatt heidab Saksa valitsusele ette silmakirjalikkust. Tuumajaamadest loobumine ei tähenda sugugi tuumaenergiast loobumist, ainus vahe on see, et tuumaenergiat ei toodeta oma riigi piirides. Samuti ei ole piisavalt aega tuumaenergiale keskkonnasõbralike alternatiivide loomiseks. Tegelik alternatiiv tuumaenergiale ei ole mitte tuul või päike, vaid maagaas, kirjutab ajaleht. „Energiarevolutsioon on käes. Kahjuks on see räpane,“ kirjutab Wirtschaftsblatt.

Kantsler Angela Merkel paneb tuumaenergiast loobumise kulud Saksa tarbija õlgadele, kirjutab Bloomberg. 225 euro võrra tõuseb kolmeliikmelise leibkonna jaoks aastas elektrihind, mis tähendab 85 protsendilist hinnatõusu võrreldes praegusega. Tööstus seevastu avaldab valitsusele survet, et see teeks hinnatõusus neile erandi, väites et muidu läheksid nende tooted väliskonkurentidega võrreldes kallimaks.

Tuumaenergiast loobumine läheb maksma 30 miljardit eurot ja valitsusel ei ole „võlukeppi, millega kübarast raha välja võluda,“ ütles Joachim Pfeiffer, energia ja majanduspoliitika parlamendispiiker Bloombergile. „See on tarbija, kes arve maksab, kes muu,?“ ütles Michael Schaefer, Equinet AG analüütik Frankfurdis. „Ei ole võimalik lülitada välja kuluefektiivne elektritootmine ja hoida samal ajal hinnad all.“

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    31. May 2011, 12:44
    Otsi:

    Ava täpsem otsing