Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lõuad pidada ja edasi teenida
Eesti rahandusministrist on kahju. Olles teinud tublit tööd täispuhutud Eesti riigieelarvest õhu väljalaskmisel ja majanduse õigetele rööpastele tagasiaitamises, peab ta kohati nõutult pealt vaatama, kuidas Euroopa suurte ühise eesmärgi nimel tehakse lõppematuid järeleandmisi. Ilmselt isegi rumalusi. Muidu sõnakal Jürgen Ligil ei jää muud üle, kui lõuad pidada ja edasi teenida.
Ligi häälepaelad on seotud, sest nagu ta ise esmaspäeval riigikogus tunnistas, on ülevoolavalt kriitilised sõnavõtud ELi rahandusministrite ringis reeglina väga piinlikult lõppenud. "Halvustamine ei ole mitte ainult poliitiliselt, vaid ka majanduslikult riskantne ja sellele reageerivad turud, investorid ja see lihtsalt suurendab abivajadust, halveneb ka turule juurdepääs," ütles ta. Mõistetav. Konstruktiivselt kriitiliste küsimuste tõstatamine on eelkõige opositsiooni ülesanne, kes aga paraku ei ole selleks võimeline.
Kas vaikida? Küsitavad on Ligi manitsused madalat joont hoida, kuna me saame Euroopast numbriliselt suuremat tagastamatut abi, kui protsendi alla tagatiseks paneme. Esiteks, on öeldu küüniline. Teiseks, demagoogiline. Kolmandaks, hirmutav. Kas peame vaikima solidaarsusest või kukub meiegi majandus ilma abita kokku?
Nii näemegi ministrit tavatus olukorras. Ligi on end tõestanud erakonna mõistusehäälena. Talle ei sobi olla kaasajooksik. Pigem leiaks sihikindla Ligi pulbitsev energia sobivat rakendust antiikse Kreeka kaasaegsel jaluleupitamisel.