Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Nokia hapud viinamarjad või uue tõusu algus?
Äripäeva kaaneloost saab lugeda, et Nokia on kõigest mõne päevaga kaotanud pea veerandi oma väärtusest ning ettevõttele ennustatakse jätkuvat allakäiku. Kõige süngema stsenaariumi kohaselt võib Nokia väärtus olla isegi väiksem kui Skype'il. Langusest pole Soome uhkust päästnud isegi üldrahvalik aktsiaostukampaania.
Äripäeva hinnangul maitseb Nokia 2007-2009 toimunud paigalseisu vilju, mis kiiresti arenevas sektoris on tähendanud hoogsat tagasiminekut. Just toona, ettevõtte parimatel aastatel, tehti rida valesid otsuseid. Kuigi täna võidakse olla jälle õigel teel, tuleb vahepeal juhtunu eest lõivu maksta.
Nokia on jätkuvalt liider. Nokia on jätkuvalt maailma telefonituru üks liidreid, teenib korralikku kasumit ja maksab aktsionäridele dividende. Tal on väga tugev positsioon n-ö tavaliste mobiilide turul ning kuhugi ei ole kadunud Nokia kaubamärgi tuntus ja löögijõud. Kolme aastaga kuus korda odavnenud aktsia sunnib pigem küsima, kas just nüüd ei ole õige aeg investeerida põhjanaabrite giganti, mis on asunud oma endist hiilgust taastama?
Kuid Nokia tugevused on ka tema võimalikud nõrkused. Liidri positsioonilt on viimastel aastatel langenud nii tema turuosa kui ka väärtus ja seda kiiremini, kui keegi oleks osanud oodata. Saamatus nutitelefonide vallas ning süvenev tavatelefonide tootja maine kahandavad ka brändi väärtust ja kuvandit. Tuleb tunnistada, et tänaseks on isegi kõige uuem Nokia mudel ühe või isegi mitme sammu võrra teistest maas. Nokia brändi tugevusest ja tuntusest ei pruugi piisata, et august välja tulla ja kasvavate konkurentidega sammu pidada.
Telekommunikatsiooniäri on raskesti etteaimatav sektor, kus muutused toimuvad väga kiiresti. Selles valguses teeb murelikuks Nokia teade, et nii 2011 kui ka 2012 on üleminekuaastad. Pikk aeg soosib, et üha rohkem Nokia kliente läheb üle konkurentide mudelitele ning nende usalduse ja poolehoiu tagasivõitmine kujuneb mitu korda raskemaks, kui oleks olnud nende hoidmisele panustamine algusest peale.
Tõsi, Nokia on talveunest ärganud ning teatas oma Symbiani operatsioonisüsteemist loobumisest ning partnerlusest Microsoftiga. Tegu võib olla tuhast tõusmisega, kuid praegu on tulevik endiselt ebakindel, mis investorite silmis võimendub tekkinud usaldamatusega ning aktsia hind langeb.
Juhtide põhivaenlane pole mitte keskkond, vaid nemad ise. Juhtide otsuseid varjutavad alati aja, info ning teadmiste ja oskuste piiratus. Tänases Äripäeva kolumnis kirjutab Tartu Ülikooli ettevõttemajanduse instituudi juhtimise professor Maaja Vadi, toetudes vastavale uuringule, et Eesti ettevõtete juhid hindavad oma organisatsiooni paremaks, kui uuringu tulemused lubavad järeldada. Samas uuringus tuuakse esimese vajakajäämisena välja, et juhid teevad valdavalt lühiajalisi plaane, need on seotud vaid finantsteguritega ning puudu jääb tulevikuperspektiivist.
Näib, et ka Nokia juhtkond langes samasse lõksu: hindas edukatel aastatel oma organisatsiooni üle ning turu võimalikke trende ja arenguid alla. Samas on just visioon Steve Jobsi juhitava Apple'i edu põhjus.
Teisisõnu - tulevikku ei näe vaadates vaid tahavaatepeeglisse.
Autor: ÄP