Tallink jätkab kahe kaubamärgiga

Tallink Silja 1500 töötajast on eestlasi Schultsi kõrval kümmekond.

Viis aastat tagasi ei kiitnud soomlased heaks, et Tallink Silja Line'i ära ostis. Kuivõrd peetakse Silja kaubamärgist Soomes lugu praegu? Ma arvan, et praegu on Silja koos Tallinkiga üks paremaid kaubamärke Läänemerel. See on selge. Meie firma kaks kaubamärki on marsruutidest johtuvalt eri kallastel eri tuntusega. Soomes on Silja tuntud, kuid ka Tallink jõuab kiiresti järele. Seega ei saa siin nüüd küll midagi halvasti öelda.

Mida olete aastate jooksul teinud, et soomlased Silja kaubamärki hästi suhtuksid? Kuna meil on 8,5 miljonit reisijat aastas ja Soomest tuleb sellest 4,5 miljonit, siis kokkuvõttes on väga suur osa soomlasi ühel või teisel viisil meie tooteid kasutanud. Kui nad näevad, et meie teenindus, toit, kaubavalik ning hinna-kvaliteedi suhe on heal tasemel, siis see ongi brändi tugevus.

Kas olete kaalunud mõtet kaotada Silja kaubamärk üldse ära ja asendada see Tallinkiga? Ei, kindlasti mitte. Me ei näe, et me sellest midagi võidaksime, pigem kaotaksime.

Kui lihtne on eestlasel asuda juhtima Soome firmat? Minul ei olnud see väga suur probleem. Kui ma 17 aastat tagasi alustasin oma töökarjääri, siis oli mul kogu aeg peas mõte, et tahan olla osa "rahvusvahelisest".

Alustasin oma töökarjääri Taani saatkonnas. Edasi läksin Eesti Ühispanka, kus olin alati rahvusvaheliste projektide eestvedaja. Pärast seda, kui SEB ostis 2000. aastal kõik kolm Balti panka, suundusin tööle peakontorisse Rootsi.

Seega on mul rahvusvaheline töökogemus olemas ja minu jaoks polnud Soome minek probleem. Nii palju, kui olen tagasisidet saanud, võttis ka organisatsioon mu positiivselt vastu.

Millega peaks üks juht arvestama, kui ta suundub juhtima Soome ettevõtet? Soomes on palju planeerimist. See ei vasta küll üksüheselt innovatiivsusele või kiirusele, kuid asjad on põhjalikult ja korralikult planeeritud. Väga selgelt tuleb välja, et ei saa juhinduda mõttest, et tehtud-mõeldud.

Teine asi on kindlasti igasugustes maatriks- ja katuseorganisatsioonides töötamise kogemuses. Soomes palju ettevõtteid, kes töötavad rahvusvahelisel turul. Inimesed ja ühiskond on sellega harjunud, kuid eestlase jaoks võib see olla uus.

Siiski ei saa öelda, et kahe ühiskonna vahel oleks suur lõhe. Mõlemad on ikkagi suhteliselt pragmaatilised Põhjamaad. Pigem on suurem lõhe rootslase ja eestlase vahel.

Mida arvate ametiühingutest, kuidas olete nendega kohanenud? Suhteliselt edukalt olen kohenenud. Me puutume kokku kahte tüüpi ametiühingutega, üks siis reguleerib maaorganisatsiooni ja teine mereorganisatsiooni. Me oleme leidnud pragmaatilise ühise keele ja suuri vastuolusid pole tekkinud. Pigem on vajalik selgitustöö.

Näiteks alustasime eri lipu laevade personalivahetusprogrammi, millele esimene reaktsioon ametiühingute poolt oli ehmatav. Pärast selgitust said nad aga aru, et see on kõigile kasulik.

Kui kaua plaanite Tallink Silja juhi kohal olla? Raske öelda, kuid eelmises firmas olin ma 14 aastat. Kui ma alustasin, siis oli mul väljastpoolt tulijana lihtsustatud mõte, et mis seal on, laevad sõidavad ju kogu aeg ning juht ainult vaatab ja kontrollib rahavoogusid. Tegelikult olin ma üllatunud, kui palju on ühes laevafirmas tegemist, sest seal on tegelikult kõik ärid koos. Igav seal kindlasti ei hakka. Loodan küll, et olen seal veel kaua.

Kas Teil endal on samuti Tallinki aktsiaid? Ei, praegu ei ole. Ütleme nii, et olen investeerimisalal olnud konservatiivne. Lõppkokkuvõttes olen ma ka siseringi inimene ning seal tuleb endale piirangud selgeks teha. Mul pole selleks siiani aega olnud.

Kuidas suhtute optsioonisüsteemi? Nüüd on optsioonisüsteem aktsionäride üldkoosolekul heaks kiidetud ja see läheb lähiajal ka käiku. Pikaajaline sidumine on esimest korda kasutusel ning see on alati positiivne. Optsioon on selleks klassikaline valik.

Kui palju on Tallink Silja OYs tööl eestlasi? Ma ei oskagi täpselt öelda. Meil on maal 500 inimest ja Soome lipu all 1000 inimest merel. Eestlaste arv ei ole null, aga jääb umbes kümne kanti.

Miks nii vähe? See on hea küsimus. Ilmselt tuleneb see sellest, et eestlane on paikne rahvas. Tema jaoks on Tallinnast Tartusse koliminegi suur samm.

Meie jaoks ei ole eestlane odav tööjõud. Nad töötavad soomlastega samal alusel, seega mingit kuluedu eestlaste värbamine ei anna.

Kas tarbijate kulutused laevadel on viimase aasta jooksul muutunud? Kõige suurem muutus on see, et tarbijakindlus on tagasi. Kui hallidel aegadel kulutas üks reisija umbes 73 eurot, siis nüüd on see 80 euro kandis. Inimesed usuvad, et elu läheb edasi ning julgevad osta kallimaid asju.