Teisipäev 24. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

"Eestlane ei ole odav tööjõud"

Kadrin Karner, Birjo Must 01. juuni 2011, 19:27

Silja Line'i laevade eestlastega mehitamine ei aitaks kulusid kärpida, ütles Talink Silja OY tegevdirektor Margus Schults.

Viis aastat tagasi ei kiitnud soomlased seda heaks, et Tallink Silja Line’i ära ostis. Kuivõrd peetakse Silja kaubamärgist Soomes lugu täna?
Ma arvan, et praegu on Silja koos Tallinkiga üks paremaid kaubamärke Läänemerel. See on selge. Meie firmas on kaks tugevat kaubamärki, mis on tänases olukorras marsruutidest johtuvalt eri kallastel eri tuntusega. Soomes on küll nii, et Silja on tuntud, kuid ka Tallink võtab tugevasti järele. Seega ei saa siin nüüd küll midagi halvasti öelda. 

Mida olete aastate jooksul teinud, et soomlased Tallink Silja kaubamärki hästi suhtuksid?
Kuna meil on 8,5 miljonit reisijat aastas ja Soomest tuleb sellest 4,5 miljonit, on kokkuvõttes väga suur osa soomlasi ühel või teisel viisil meie tooteid kasutanud. Kui nad näevad, et meie teenindus, toit, kaubavalik ning hinna-kvaliteedi suhe on heal tasemel, ongi see brändi tugevus.

Kas olete kaalunud mõtet, et kaotada Silja kaubamärk üldse ära ja asendada see Tallinkiga?
Ei, kindlasti mitte. Sellepärast, et Silja Line on ikkagi nii pikka aega Põhjamaade turul olnud ning me ei näe, et me sellest midagi võidaksime, pigem kaotaksime. Hetkel jätkame kahe kaubamärgiga.

Kui lihtne on eestlasel asuda juhtima Soome firmat?
Minul personaalselt ei olnud see väga suur probleem. Kui ma 17 aastat tagasi alustasin oma töökarjääri, siis oli mul kogu aeg peas mõte, et tahan olla osa „rahvusvahelisest“. Mul oli õnn, et  alustasin oma töökarjääri Taani saatkonnas. Edasi läksin Eesti Ühispanka, kus olin alati rahvusvaheliste projektide eestvedaja. Pärast seda, kui SEB ostis 2000. aastal kõik kolm Balti panka, suundusin tööle peakontorisse Rootsi. Seega on mul rahvusvaheline töökogemus olemas ja minu jaoks polnud Soome minek probleem. Nii palju, kui olen tagasisidet saanud, võttis ka organisatsioon mu positiivselt vastu.

Millega peaks üks juht arvestama, kui ta suundub juhtima Soome ettevõtet?
Üks eripära on minu arvates see, et Soomes on palju planeerimist. See ei vasta küll üks ühele innovatiivsusele või kiirusele, kuid asjad on põhjalikult ja korralikult planeeritud. Väga selgelt tuleb välja, et ei saa juhinduda mõttest, et tehtud mõeldud.

Teine asi on kindlasti igasugustes maatriksi- ja katuseorganisatsioonides töötamise kogemuses. Soomes on palju ettevõtteid, kes töötavad rahvusvahelisel turul. Paljud inimesed ja ühiskond on sellega harjunud, kuid eestlase jaoks võib see olla uus.

Siiski ei saa öelda, et kahes ühiskonnas oleks suurt lõhe. Mõlemad on ikkagi suhteliselt pragmaatilised põhjamaad. Pigem on suurem lõhe rootslase ja eestlase vahel.

Mida arvate ametiühingutest ja kuidas olete nendega kohanenud?
Suhteliselt edukalt olen kohenenud. Me puutume kokku kahte tüüpi ametiühingutega, üks siis reguleerib maa organisatsiooni ja teine mereorganisatsiooni. Me oleme leidnud pragmaatilise ühise keele ja suuri vastuolusid pole tekkinud. Pigem on vajalik selgitamisprotsess. Näiteks alustasime eri lipu laevade vahel personalivahetusprogrammi, millele esimene reaktsioon ametiühingute poolt oli ehmatav. Pärast selgitustööd said nad aga aru, et see on kasulik kõigile osapooltele.

Kui kaua plaanite Tallink Silja juhi kohal olla?
Raske öelda, kuid eelmises firmas olin ma 14 aastat. Praegu on ikkagi alles kaks aastat oldud ja üsna palju on veel teha. Kui ma alustasin, siis oli mul väljastpoolt tulijana lihtsustatud mõte, et mis seal on, laevad sõidavad ju kogu aeg ning juht ainult vaatab ja kontrollib rahavoogusid. Tegelikult olin ma üllatunud, kui palju on ühes laevafirmas tegemist, sest seal on tegelikult kõik ärid koos. Igav seal kindlasti ei hakka. Vara on küll midagi öelda, kuid loodan küll, et olen seal veel kaua.

Kas Teil endal on samuti Tallinki aktsiaid?
Ei, hetkel ei ole. Ütleme nii, et olen investeerimisalal olnud konservatiivne. Lõppkokkuvõttes olen ma ka siseringi inimene ning seal tuleb endale piirangud selgeks teha. Mul pole selleks siiani aega olnud.

Kuidas suhtute optsioonisüsteemi?
Nüüd on optsioonisüsteem aktsionäride üldkoosolekul heaks kiidetud ja see läheb lähiajal ka käiku. Pikaajaline sidumine on esmakordselt teostamisel ning see on alati positiivne. Optsioon on selleks klassikaline valik.

Kui palju on Tallink Silja OY-s tööl eestlasi?
Ma ei oskagi täpselt öelda. Meil on maal 500 inimest ja Soome lipu all 1000 inimest merel. Eestlaste arv ei ole null, aga jääb umbes kümne kanti.

Miks nii vähe?
See on hea küsimus. Ilmselt tuleneb see sellest, et eestlane on paikne rahvas. Tema jaoks on Tallinnast Tartusse koliminegi suur samm.
Meie jaoks ei ole eestlane odav tööjõud. Nemad töötavad soomlastega samal alusel, seega mingit kuluedu eestlaste värbamine ei anna.

Mis muutused on toimunud viimaste aasta jooksul laevadel tarbijakulutustes?
Kõige suurem muutus on see, et tarbijakindlus on tagasi. Kui hallidel aegadel kulutas üks reisija umbes 73 eurot, siis nüüd on see 80 euro kandis. Kuid just kindlus on pärast kriisi taastunud ja inimesed usuvad, et elu läheb edasi ning julgevad osta kallimaid asju.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. June 2011, 18:53
Otsi:

Ava täpsem otsing