Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Doktorikraad kaitseväe ostetud uuringu abil?

    Kapten Raul Järviste doktorikraadi omandamine on kaitseväe jaoks millegipärast ebameeldiv teema, millest rääkida ei taheta ning konkreetsetest küsimustest üritatakse mööda hiilida.
    Tagatipuks asus sõjaväepolitsei Äripäeva andmetel otsima inimesi, kes ajakirjanikule ohvitseri võimaliku huvide konflikti kohta infot jagasid.
    Raul Järviste on kaitsejõudude peastaabis mõjukas mees. Peastaabi logistikaosakond J-4 juhib logistilist tegevust ning Järviste on seal tehnikajaoskonna ülem, kelle sõnal on kaalu sõjaväetehnika, varuosade ostu ning tehnika hoolduse planeerimisel ning kaitseväe raha suunamisel.
    Enne J-4 oli Järviste kaitsejõudude logistikakeskuse materjaliteenistuse ülem. Hiljuti kirjutas Äripäev, kuidas suuresti tema koostatud tingimustega majandussõidukite riigihankele tuli 2005. aastal ainult üks pakkuja ning autode rentimise eest maksti ligi 30 miljonit krooni rohkem, kui mullu teiste inimeste koostatud tingimustega hankel. Avalikustame täna teise küsitava kaitseväe rahakasutuse, mis samuti seotud Järvistega.
    Selsamal 2005. aastal kaitseb Järviste Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduskonnas kaitseväe logistilise toetuse analüüsi teemal magistrikraadi. Seejärel astub ta Tallinna Tehnikaülikooli keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonda doktoriõppesse. Doktoritöö teemaks on diislikütuste omaduste muutumine nende pikaajalisel hoiustamisel.
    Kaitsevägi tellib teadusuuringu. 2007. aasta mais sõlmivad kaitseväe logistikakeskuse ülema kohusetäitja Rudolf Jeeser ning Tallinna Tehnikaülikooli tollase põlevkivi instituudi direktori kohusetäitja Jüri Soone autokütuste kvaliteedi uurimiseks töövõtulepingu.
    Töö läheb maksma ligi 350 000 krooni. Aasta hiljem tellib kaitsevägi kütuste teemal veel ühe teadustöö, seekord on maksumus 265 500 krooni. Lepingutes on tellija kontaktisikuteks ehk vastutavateks isikuteks Järviste ja instituudi poolt kütuseuurija Rein Muoni. Sõlmitud lepingul on ka Järviste kooskõlastav allkiri.
    Viimasel lepingul aga ei jõua veel tintki kuivada, kui juba järgmisel päeval kaitseb Järviste oma doktoritöö, mille juhendajaks on seesama Muoni.
    Lepingute tingimusi ning teadustööde järeldusi ja analüüse kaitsevägi teema salastatusele viidates ei avalikusta.
    Doktoritöö juhendaja jutt ei pea paika. Instituudilt saadud arved käisid kõigepealt Järviste laualt läbi, kes need allkirjastas ja ülemustele edasi saatis. Näiteks 2006. aasta sügisel saab logistikakeskus arve 86 000 krooni maksmiseks. Järviste kirjutab arve teisele poolele enda allkirja ja selgituse - autokütuste proovid (Kevadtorm 2006. a).
    Kas võis juhtuda, et oma ametipositsiooni kasutades, tellis Järviste kaitseväele samal teemal teadustöid, milles ta tegi oma doktoritööd?
    "Kaitseväe tellitud tööd ja Järviste doktoritöö erinevad üksteisest nagu öö ja päev," kinnitab Järviste juhendaja Muoni mitu korda.
    See aga ei vasta tõele. Neli kuud enne doktoritöö kaitsmist saadab Järviste Muonile e-kirja, milles palub instituudil teha kaitseväe tellitud teadustööde raames diislikütuse analüüsid lisanditega SO-2E ning SOMAN ja üle ühe aasta hoiustatud bensiini analüüsi.
    Just põlevkivi baasil valmistatav kütuselisand SO-2E on Järviste doktoritöö sisuks. "Töö praktiline tähtsus on, et SO-2E on võetud kasutusele alternatiivse lisandina Eesti kaitseväe kütuste pikaajalisel hoiustamisel," kirjutab Järviste selles.
    "Ma ei tea… võib-olla midagi hiljem… minu meelest küll ei olnud… mis teil on. Mina ei tohi sel teemal rääkida, ainult kui kaitsevägi ise räägib," jääb Muoni vastamisega hätta.
    Masinapark peab olema stardivalmis. Kuigi kaitsevägi ostab kütust riigihanke korras ja kütuse kvaliteedi eest vastutab tarnija, siis teatud hulk masinaid seisab täis kütusepaakidega mobilisatsioonivalmiduses. Kui on vaja, siis keera aga võtit ja torma teele. Neis kütusepaakides võib kütus seista aastaid ja kvaliteedi säilitamiseks telliski kaitsevägi uuringud, milliste lisanditega seda tagada.
    Põlevkivi instituudi tollase juhi Jüri Soone meenutusel oli kaitseväe teadustööde ja Järviste doktoritöö sisul kattuvust küll. Kaitsevägi soovis Järviste doktoritöö kaitsmise kinniseks kuulutada, aga see ettepanek läbi ei läinud.
    Kaitseväe pressiesindaja kinnitusel ei näinud kaitseväe logistikakeskuse juhtkond selles huvide konflikti, kui Järviste tellis enda doktoritöö tegemise ajal kaitseväele samasisulisi teadustöid.
    Uuritud kütuselisandit ei kasutata. SO-2E pole seni kaitseväe ostetud kütuselisandite hulka mahtunud. Samas kasutame kütuselisanditena bensiinile MPGd ja ionooli ning diislile Mergit ja SOMANi, vahendab pressiteenistus logistikakeskuse materjaliteenistuse praeguse ülema major Mehis Anni sõnu.
    Aastatel 2006-2008, kui Järviste oma doktoritööd teeb, maksab kaitsevägi instituudile kokku ligi miljon krooni kütuste analüüside ja teadustööde eest. Pärast doktoritöö kaitsmist ei ole kaitsevägi enam instituudilt töid tellinud.
    Vastavad kaitseväe logistikakeskuse materjaliteenistuse ülem major Mehis Anni ja kaitseväe peastaabi pressiosakonna ülem Ingrid Mühling:
    Sooviksin tutvuda kaitseväe poolt 2007. aastal ja 2008. aastal tellitud mootorikütuste teadustöödega. Kahjuks on lepingute tingimused ja lepingute alusel teatavaks saanud info konfidentsiaalne. Uuringute järeldused ja analüüsid, millele tuginevad kaitseväesisesed mobilisatsioonivarudega seotud otsused, on asutusesisene info, mida kahjuks avaldada ei saa.
    Kuidas on Raul Järviste seotud eelpoolnimetatud lepingutega? Järviste oli seotud kütuste ja määrdeainete uuringute tellimisega oma ametikohustusest tulenevalt ajavahemikus 2006-2008, kuna ta oli siis kaitseväe logistikakeskuse materjaliteenistuse ülem.
    Kas selles ei olnud huvide konflikti, et doktorant Järviste ja tema juhendaja Rein Muoni olid samal ajal ka kaitseväe tellitud teadustööde taga? Järviste on kaitseväe peastaabi logistikaosakonna tehnikajaoskonna ülemana tänasel päeval Eesti kaitseväe tunnustatuim oma eriala spetsialist. Igati kiiduväärne on, kui kaitseväelane suudab ühendada oma täiend- ja kvalifikatsiooniõppe valdkonnaga, milles ta igapäevaselt teenib.
    Tollane kaitseväe logistikakeskuse juhtkond tunnustas ja kiitis igati heaks, et Järviste seob ülesanded, millega ta niikuinii pidi tegelema, oma erialase täiendkoolitusega.
    Milleks on kaitsevägi kütuseteemalisi teadustöid ostnud ning kes neid kasutab? Eestis muudeti 2000ndate alguses nõudeid kütuse kvaliteedile ja sellega seoses lühenes kütuse säilivusaeg. Samas vajas ja vajab kaitsevägi lähtuvalt oma lahingvõimekuse loomise ning mobilisatsioonivarude hoiustamise ülesandest pikaajalise säilivusega kütuseid ja määrdeaineid. Seetõttu tegeletakse juba 2000ndate algusest peale ja praegugi küsimusega, kuidas säilitada võimalikult kaua kütuseid ja määrdeaineid.
    Mida on konkreetselt teadustöödest tulenevalt kaitseväes muudetud või parendatud? Uuringu andmetele tuginedes on parendatud kütust, mida kasutatakse Eesti kaitseväe sõjaaja üksuste mobilisatsioonivarudes hoiustatavates sõidukites. Niisamuti on muudetud vastavaid mobilisatsioonivarudega seotud sõidukite hoiustamise eeskirju. Kahjuks ei saa ma siinjuures detailidesse laskuda, kuna mobilisatsioonivarudega seotud info on salastatud või kuulutatud asutusesiseseks teabeks.
    Kas lisaks kütuseteemalistele teadustöödele on kaitsevägi tellinud veel teadustöid? Mis teemadel? Kaitsevaldkonna teadusprojekte rahastab valdavalt kaitseministeerium, kaitsevägi on tellinud rakenduslikke uuringuid ja analüüse. Näiteks tellis kaitsevägi 2008. aastal kaitseväelaste rahulolu-uuringu, 2006. aastal Emorilt meediatarbimise uuringu.
    Logistikakeskus on tellinud kaitseministeeriumi kaudu laskealade müra- ja vibratsiooniuuringuid aastatel 2007 ja 2009.Kaitseministeeriumi finantseeritavate teadusprojektide osas pakub kaitsevägi välja arendatava valdkonna ja kirjutab lähteülesande.
    Lõpetatud ja jätkuvate projektide seas on näiteks "Kehalise ja vaimse töövõime optimeerimine kuumastressi tingimustes", mida arendab Tartu Ülikool, "Raadiojuhtimisega süsteemide talituse monitooring ja häirimine" Tallinna Tehnikaülikoolis, suitsiidipreventsiooni käsitlev uuring Eesti-Rootsi suitsidoloogia instituudis, improviseeritud lõhkeseadeldiste neutralisaatori arendamine Tehnikaülikoolis jne.
    Kuigi Raul Järviste doktoritöö juhendaja Rein Muoni väidab, et Järviste doktoritöö sisu ja kaitseväe tellitud uuringute sisu erinesid nagu öö ja päev, siis TTÜ Põlevkivi Instituudi tollane juht Jüri Soone kinnitab, et tegelikult mõlemad tööd osaliselt kattusid.
    Intervjuu Raul Järviste doktoritöö juhendaja Rein Muoniga.
    Kuidas Te Raul Järvistega kokku saite? Ta tuli TTÜsse doktorantuuri ja küsis, kas ma olen nõus juhendama, ja ma olin nõus.
    Samal ajal tellis kaitsevägi kütuseteemalisi uuringuid? Kaitsevägi tellis teisi asju, kui oli tema uuring.
    Kas kaitseväe tellitud uuringud kattusid Järviste doktoritööga? Ma ei tohi kaitseväe kohta midagi rääkida. See on salastatud ja ma olen andnud allkirja ja kui ma seda räägin, siis asi võib lõppeda halvasti.
    Ma ei küsi detailselt, küsin üldjoontes, kas uuringud kattusid? Asi on selles, et kaitseväele tegime hoopis teiste lisanditega teisi asju ja tema oma töös uuris teisi asju.
    Järviste jõudis doktoritöös SO-2E kütuselisandini? Temal oli teine uuring hoopis.
    Kaitsevägi tellis sama lisandiga asju enda uurimistöödes? Ei olnud. Seal olid teised lisandid. Aga ma ei tohi sellest rääkida, see on salastatud. Kapo hoiatas mind sellepärast eriti.
    Kas Te huvide konflikti ei näinud, et samal ajal kui Te juhendasite Raul Järvistet, tellis Järviste kaitseväe uuringuid? Ei, seda ma küll ei näinud, sest tema tegi oma tööd ise ja mina koostasin temale eraldi programmi ja see ei läinud mingil moel kokku kaitseväe uuringutega. Mingit tööde kattuvust ei olnud.
    Tema tuli Teie juurde selle doktoritööga? Nojah, ta läks doktorantuuri ja tal oli vaja juhendajat ja minul oli juhendamise õigus.
    Varem Te Järvistet ei tundnud? Ei tundnud absoluutselt. Ja mitte ainult tema ei teinud, kaitseväest oli veel üks osakonnajuhataja.
    Ütlete siis, et tema doktoritöö ja kaitseväe tellitud tööde sisu ei kattunud? Ei kattunud. Kaitseväe tööst on mul keelatud rääkida. Tema töö oli teisel teemal, nii et mitte mingit kattuvust. Tema käis siin ja tegi katseid, pärast kirjutas ja näitas ja jälle tegi. Hoopis teine asi oli tal.
    Mul on küll üks e-kiri, mille ta on lepingu raames Teile saatnud ja palub sama kütuselisandi kohta analüüse teha? Ma ei tea… võib-olla midagi hiljem… minu meelest küll ei olnud… mis teil on? Mina ei tohi sel teemal rääkida, ainult kui kaitsevägi ise räägib.
    Praegu te enam kaitseväele analüüse ei tee? Ei tee, aga mul paluti teha mingeid uuringuid ja kui nad tulevad minu juurde, muidugi teen. Kõigile teeme. Lennukikütust oleme uurinud ja biobensiini ja nii edasi. Igatahes tema uuringud on hoopis teised ja kaitseväe uuringud olid hoopis teised. Aga mida me kaitseväele tegime, seda ma öelda ei tohi.
    Aga kontaktisikuks oli kaitseväe poolt Raul Järviste? Seal oli mingi teine mees veel. Ma ei mäleta nime. Järviste käis oma katseid ise tegemas siin ja uuris.
    Kas lisand SO-2E on seesama, millele on esitatud patenditaotlus? Seal on natuke muudatusi. Järviste uuris väga põhjalikult, mismoodi see käitub ja muutis natuke koostist. Ta uuris neid lisandeid ja mismoodi saab teha. Tal on kõik siin enda tehtud. Ta uuris neid kõike asju siin. Sõjaväel olid hoopis teised lisandid ja hoopis teised asjad. Nagu öö ja päev erinesid.
    Mis nende põhimõtteline erinevus on? Tema uuris, mida teeb lisand kütusele, kas tõstab külmumistemperatuuri, kaua seisab ja millistes oludes seisab. Absoluutselt nagu öö ja päev. Ta töötas selle välja fenoolide baasil hoopis.
    Aga need, mis kaitsevägi tellis, üks oli autokütuste kvaliteedi näitajate uurimiseks? Seda tema töös mitte ühtegi lehte ei ole, sest autokütuseks on bensiinid, seal ei ole absoluutselt mitte midagi. Pole sõnagi. Need on kaks ise asja. Ma ütlen veel kord, kapo hoiatas mind, et mina ei tohi sõjaväeasja rääkida ja ma olen andnud allkirja lepingule. Kui ma räägin, siis ma pean informeerima kapot.
    Muoni helistab mõne minuti pärast tagasi, küsib veel ajakirjaniku nime üle ja teatab, et informeerib kapot ajakirjaniku huvist kaitseväe teadustööde kohta, sest see on tema kohus.
    Intervjuu Raul Järviste doktoritöö ning kaitseväe uuringute tegemise ajal TTÜ tollast põlevkivi instituuti juhtinud Jüri Soonega.
    Mõni aasta tagasi tellis kaitsevägi põlevkivi instituudilt teadustööd. Kas Te mäletate, mis nende tööde sisu oli? Neil on tagavaraks mootorikütust. Meil tuli kõigepealt ära määrata, milline on kütuse olukord ja kas ta vastab teatud aja möödudes tingimustele ja mida siis edasi teha. On olemas teatud kütuselisandid, mis vähendavad seda vaigu teket ja nii edasi.
    Põlevkivi instituut on esitanud patenditaotluse ühe lisandi kohta, kas see on patendini jõudnud? Lisand on nüüd patendi saanud. Ta ei ole spetsiaalselt kaitseväe jaoks tehtud. Ta on ülikooli oma ja seal on autoriteks need, kes instituudi poolt sellega tegelesid.
    Kas kaitseväe töödest käis ka see lisand läbi? Jah, kaitseväe töödest käis lisand läbi just sellepärast, et see näitas häid tulemusi. Siis ei olnud see veel patendina välja tulnud.
    Samal ajal, kui tegite kaitseväe töid, oli teil ka üks doktorant kaitseväest - Raul Järviste? Jah.
    Tema doktoritöö puudutas sama teemat? Jah, tema doktoritöö teema oli küll seotud sellega. Tema juhendajaks oli Rein Muoni.
    Teie olete direktori kt-na nendele töövõtulepingutele allkirja andnud? Jah.
    Aga tegelikult oli Rein Muoni, kes sellega tegeles? Jah. Rein Muoni juhendas ka seda doktoritööd ja see on tema valdkond instituudis olnud, nimelt mootorikütused ja määrdeained.
    Ma püüan hajutada kahtlust või vastupidi sellele kinnitust saada, kas siin võis olla huvide konflikt, et Raul Järviste oli tegelikult kaitseväes see, kes nende uuringute rahaga majandas ja samal ajal tegi enda doktoritööd? Noh… ma nüüd seda… kui jälgida seda tööde tegemist seal… ma seda küll ei täheldanud, et see doktoritöö oleks tehtud ilma tema osaluseta.
    Tema oma teema raames tegi katsetusi ja ta viibis doktoritöö tegemise ajal instituudis. Peale selle käis ta loengutel. Ta õppis Avatud Ülikooli raames.
    Väga kummaline tundub, et inimene, kes kaitseväes otsustab selle raha liikumise üle, tellib just enda doktoritöö tegemise ajal samal teemal kaitseväele uuringuid? Ma nüüd täpselt ei mäleta, seda peate kaitseväelt küsima, kas ta siis otsustas raha üle.
    Ta oli materjaliteenistuse ülem. Jah, tema poolt võis olla initsiatiiv, aga see on doktorandi valik, kui ta valib teema. Ma mäletan, et me kohtusime kõrgema järgu ülemustega.
    Muoni ja Järviste on pandud lepingutesse kontaktisikuteks. Vastutavateks, nii see asi käib.
    Kuidagi kattuvad on need asjad, samas pärast seda, kui ta doktoritöö sai tehtud, pole kaitsevägi enam uuringuid tellinud? Noh, me oleme sellest küll rääkinud, et tuleks edasi tegutseda ja taotlenud ka neid lepinguid, aga kuidas see raha seis kaitseväes on, seda me ei tea.
    Kas kaitsevägi on teilt seda kütuselisandit ostnud ka? Meie lisandit ei müü, meie ei ole tootjad.
    Ega need kaitseväe lepingud salajased ei olnud? Mul on niisugune tunne, et igal juhul peaks olema ettevaatlik, sest kui doktoritöö läks kaitsmisele, siis oli kaitseväe mingi kiri selle kohta.
    Doktoritöö ise on netis täiesti avalik. Jah, lõpuks see kaitsti avalikult.
    Seal ei ole ju midagi salajast? Ei, selles ei ole midagi, mis riigisaladust puudutab. Seal on võib-olla ärisaladus.
    Aga sisu kattus, nii Järviste doktoritööl kui ka kaitseväe tellitud uurimistöödel? Jah.
    Rein Muoni ei tahtnud sellest üldse rääkida. Ta ütles, et kõik on saladus ja kapo on teda hoiatanud. Mis seal nii salajast peaks olema? Ma praegu olen sellest asjast eemal, ülikooli töötaja olen väga kaudselt. Selles mõttes tema mure…
    Teie pole kapos allkirja andnud? Ei-ei, muidu ma ei räägikski. Ma ei oska praegu midagi rohkem öelda selle kohta, kuivõrd see praegu võiks olla saladus.
    Põhiküsimus on, kas üks inimene kasutas oma ametipositsiooni ära või mitte? Nojah, see on oluline, kas ta oli raha ja otsustamiste juures. Kui ta oli otsustaja, siis on see iseasi.
    2007. ja 2008. aastal oli kaitseväes kaks kütuseohvitseri, üks neist töötas õhuväes, kapten Järviste kaitseväe logistikakeskuses. Kuna Järviste omas antud valdkonnas oskusteavet, oli tema kaasamine igati otstarbekas.
    Kütuste säilimise probleem oli aktuaalne ning reservüksuste varustuse hoiustamisel tuli leida lahendid bensiinide, diislikütuste ja JETi baasil valmistatud kütuste säilitamiseks.
    Järviste kirjutas oma doktoritöö kitsalt diislikütuse teemal - kaitseväe huvi oli aga laiem, siis sõlmiti leping JET-kütuste uurimiseks Tallinna Tehnikaülikooliga.
    Järviste tutvustas oma doktoritöö projekti 2007. aasta kevadel ja sügisel ning kaitsmine toimus 2008. aastal.
    Teie viidatud lepingutes on fikseeritud Kaitseväe Logistikakeskuse ülema ja TTÜ põlevkivi instituudi direktori teostatavate tööde mahud ning poolte kontaktisikutel ei olnud õigust muuta tööde mahtu ega sisu.
    Lähtudes eelnevast, ei näe huvide konflikti kaitseväe tellitud tööde ja kapten Raul Järviste doktoritöö kirjutamise vahel.
    Kaitseväe tellitud diislikütuste analüüsid on olnud seotud suvise ja sesoonse diislikütuse külmakindluse alandamisega ning tanklatest väljastatava kütuse kvaliteedi kontrollimisega.
    Tehtud uuringud on aidanud langetada õigeid otsuseid kaitseväe kütusehoidlate rajamisel.
  • Hetkel kuum
TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Tesla halbadele tulemusele vaatamata lõpetasid USA indeksid tugevalt rohelises
Wall Street lõpetas teisipäevase kauplemispäeva üle ootuste tugevalt: S&P 500 tõusis +1,20%, Dow 30 kerkis +0,69% ning Nasdaq edenes +1,59%. USA turge vedasid tehnoloogiasektori aktsiad, millele keskendunud investorid valmistuvad „maagilise tehnoloogiaseitsmiku” tulemusteks ning ei lasknud end kohutada Teslast, kellelt oligi oodata halbu kvartalinumbried.
Wall Street lõpetas teisipäevase kauplemispäeva üle ootuste tugevalt: S&P 500 tõusis +1,20%, Dow 30 kerkis +0,69% ning Nasdaq edenes +1,59%. USA turge vedasid tehnoloogiasektori aktsiad, millele keskendunud investorid valmistuvad „maagilise tehnoloogiaseitsmiku” tulemusteks ning ei lasknud end kohutada Teslast, kellelt oligi oodata halbu kvartalinumbried.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Narva tööstusinkubaator hakkab ettevõtteid Ida-Virumaale meelitama
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.