Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
'Kariibi mere piraadid' väsib iga osaga aina enam
"Kariibi mere piraadid" pakub suhteliselt keskpärast meelelahutust: on küll eeskujulik lugu ja paar head osatäitmist, aga vürtsikust ja värskust napib.
Hollywood ei oska piiri pidada. See ei ole muidugi mingi uudis. Mulle aga tundub, et vanal rasval püütakse liugu lasta järjest tihedamini. Paistab, nagu oleks filmitööstuse mekat tabanud heade ideede ummikseis.
Kui miski ennast hästi müüb, siis teeb tubli ärimees loomulikult kõik, et sellest viimast välja pigistada. See on mõistetav, aga mitte alati hea lahendus. Eriti kui samu võtteid liiga kaua kasutatakse ja ühte plaati veidi liiga kaua mängitakse.
"Kariibi mere piraatide" viimases osas, mille keskmeks on igavese nooruse allika otsimine, on see vana plaat taas masinasse lükatud.
Värskust püütakse lisada küll Musthabeme tütre Angelica (Penelope Cruz) sissetoomisega, aga eriti hästi see ei tööta. Loost teeb loo ikka Johnny Deppi kehastatud Jack Sparrow, samuti pakub nauditavat vaatamist Geoffrey Rushi kehastatud Barbossa.
Mingit sügavat sisu filmilt oodata ei tasu, otse vastupidi, tegu on argise ja etteaimatava muinasjutuga, mis küll kohati johnnydeppilikus teravas ja mõneti totras kastmes humoorikat meelelahutust pakub, aga üldiselt jääb linateos üpris keskpäraseks.
Kui miski mul veel selle lihtsasisulise muinasjutu juures segane tundus, oli see 3D-efekt, mille mõju ma loo edasiandmisel küll eriti ei adunud.
Filmi on toodetud kokku juba neli osa. Loodan südamest, et sellega asi piirdub, et säiliks veel kübekegi värskust ja põnevust, mida film pakkuda suudab.