Riik muudab abiskeemi. Uued põlevkivijaamad

Alyona Stadnik 03. juuni 2011, 00:00

Majandusministeeriumi asekantsleri Einari Kiseli sõnul tuleb riigil Narva lähistel paikneva Eesti elektrijaama projektile toetust maksta pigem vähem, sest senise toetusskeemi puhul oleks tulnud maksta ettevõtjale kinni ka kapitalikulu. "Kui projekti investeerimisotsus praegu edasi lükataks, siis arvestades Saksamaa tuumajaamade sulgemise otsust, võib prognoosida, et uute elektrijaamade rajamine muutub lähiaastatel oluliselt kallimaks," kommenteeris Kisel.

Valitsus on otsustanud, et Narva Elektrijaamade uute plokkide rajamisega tuleb alustada, tasuta kvoot antakse projekti tarbeks siis, kui formaalne investeerimisprogrammi kooskõlastamine Euroopa Komisjoniga on tehtud ning heitmekvoodi uus periood 2013. aastal on alanud. "Juriidiliselt tuleb otsus ploki rajamise alustamiseks teha Eesti Energia nõukogul. Arvestades praegu energiaturgudel toimuvat, oleks otsusega viivitamine minu hinnangul küll põhjendamatu," sõnas Kisel.

Võimalus toetust saada ka teistel. Eesti elektrijaama investeeringutes muutub sisuliselt vaid nende investeeringute toetamise skeem. "Samas tasub tähele panna, et tasuta kvooti ei anta vaid Narva Elektrijaamadele, vaid teatud tingimustel on võimalik tasuta kvooti saada ka teistel elektritootjatel. See ei ole vaid Narva Elektrijaamadele suunatud meede," lausus Kisel.

Eesti Energia nõukogu esimehe Jüri Käo sõnul oli valitsuse otsus riigiabi loa taotlust tagasi võtta õige samm.

"Oli märke, et Euroopa Komisjon ei pruugi selleks luba anda," kommenteeris Käo.

Käo märkis, et uue elektrijaama rajamine on väga suur investeering riigi elektrilise julgeoleku ja varustuskindluse tagamiseks. "Toetuseta nii mahuka investeeringu tootlust tagada ei saa. Seetõttu on mõistlikum jätkata variandiga, kus riik toetab investeeringut Eesti Energiale tasuta saastekvooti andes," märkis Käo.

Eesti Energia finantsdirektori Margus Kaasiku sõnul on uue põlevkivielektrijaama ehitus Eesti Energia jaoks väga suur investeering ning seda saab teha ainult tänu toetustele. "Me suudame selle ellu viia ainult juhul, kui see on majanduslikult mõistlik," kommenteeris Kaasik. Ta märkis, et mis viisil vajalik toetus tagatakse, ei ole esmatähtis, see on riigi otsus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:54
Otsi:

Ava täpsem otsing