Tallinna börs. Pailapsed ja pahapoisid

Oleme kokku võtnud Tallinna börsi esimese kvartali majandustulemused ning märtsist kuni juunini aset leidnud sündmused ja aktsialiikumised.

Viisnurk. Oli üks meeldivamaid sähvatusi. Firma kvartalitulemused jäid küll tagasihoidlikuks, kuid suure üllatuse tõi endaga kaasa Püssi kiudplaadivabriku soetamine, millega ettevõtte sõnul suudetakse paremini tulla vastu tugevale nõudlusele. Samuti hüppas firma aktsia 37 kuu tipptasemele, mis tähendab juba masueelset taset.

Harju Elekter. On kindlustamas enda kohta ühe tugevaima ettevõttena Tallinna börsil. Firma on jätkuvalt kvartalist kvartalisse näitamas paranevaid tulemusi. Võrreldes aasta varasemaga kasvas firma ärikasum 122% ning korrigeeritud puhaskasum tõusis põhimõtteliselt nullilt 164 000 eurole. Firma tegeleb jätkuvalt uute eksportturgude otsimisega ning eksportturgude majanduse paranemisega on lootust, et paranevad ka Harju Elektri tulemused.

Silvano FG. Võib pidada õigustatult üheks parimaks esinejaks esimeses kvartalis. Firma kasum kasvas 100% ning käive enam kui 25% ja ületas analüütikute prognoose. Silvano puhul on jätkuvalt küsimärk, kuidas tullakse toime Valgevene rubla devalveerimisega, kuid Swedbanki hinnangul see olulist mõju Silvanole ei oma.

Tallinna Vesi. Firma esines tuntud headuses. Ettevõte kasvatas puhaskasumit 52,6%, puhaskasumi marginaal tõusis üle 20 protsendipunkti ning käive jätkas stabiilset, 1,4%-st kasvu. Juba tüütama hakkavalt sõdib veefirma konkurentsiametiga, kutsudes isegi väikeaktsionäre üles pöörduma Euroopa Liidu Komisjoni poole.

Tallink. Mõneti positiivseks võib pidada ka Tallinki majandusaasta teist kvartalit. Laevafirma vähendas kahjumit 16,3 miljonit 9,4 miljoni euroni ja suurendas käivet 19% võrra. LHV sõnul on laenukoormuse optimeerimisel dividendide maksmine lähiaastatel saavutatav.

Tallinna Kaubamaja. Firma jäi küll kasumisse, kuid ohverdas kasumi nimel turuosa. Eelmise aastaga võrreldes paranesid tulemused mõnevõrra - väike kahjum pöörati kasumiks ning käivet kasvatati 2,4%. Küll on aga sisetarbimise kosumise abil lootust, et aktsia võib aasta teises pooles jõudsalt kosuma hakata.

Olympic EG. Mitmetest erakorralistest kuludest ja tuludest koosnev esimene kvartal jäi tagasihoidlikuks. Olympicu puhul olid märksõnadeks Rumeeniast lahkumine ning aktsiakapitali vähendamisest tuleneva rahalise väljamakse tegemine aktsionäridele. "Võib öelda, et Olympicu esimese kvartali tulemused olid eelmise aasta näitajatest paremad, kuid siiski ei vääri tagasihoidlikust vastuvõtust enamat," ütles LHV analüütik Nils Vaikla.

Ekspress Grupp. Esimest kvartalit võib tagasihoidlikult positiivseks lugeda. Olulisim sündmus kvartali jooksul oli kontrolliva osaluse omandamine Eesti Päevalehe ASis. Selle tehingu tulemusel teeniti priske puhaskasum - 1,38 miljonit eurot. Grupi käibenumber kasvas 13% võrra, mis on samuti hea näitaja. Swedbanki sõnul peaks ettevõtte kuluefektiivsuse paranemine jätkuma ning pank kergitas ka aktsiasoovitust.

Arco Vara. Sai kvartaliga rahuldavalt hakkama. Firma käibenumber oli 17% kõrgem aastatagusest, kuid samas tuli puhaskahjum 75% suurem kui aasta varem. Arco on olnud üks jälgitavamaid ettevõtteid Tallinna börsil, sest Toomas Tool tahab talle kuuluva firma Baltplast kaudu Arcos erikontrolli läbi viia. Edasine sõltub kõik erikontrolli tulemusest. Ostes praegu Arco aktsiat, võib tugevalt kõrvetada saada, kuid ka preemia võib päris priskeks osutuda.

Baltika. Oli esimese kvartali suurim pettumus. Seda võib vähemalt välja lugeda aktsia hinna liikumisest, mis viie esimese kuuga on kukkunud 25,81%. Kui aga võtta 22. veebruari tipptasemest, siis on Baltika aktsia odavnenud hirmuäratavad 42,08%. Firma 2011. aasta puhaskahjum kasvas üle 16%, samas kui väiksema müügipinnaga kasvatati käivet 6,5%. Firmal on ka likviidsusega probleeme, sest vabu rahalisi vahendeid oli kvartali lõpuks kõigest 262 000 eurot. Kuid aktsia äkksööstu põhjuseks ei ole mitte majandustulemused, vaid juhtkonna plaan teha uus lihtaktsiate lisaemissioon hinnaga 1,00 eurot, samas kui hind on praeguseks kukkunud 0,845 euroni. Mis edasi hakkab saama, ei osata veel öelda.

Merko Ehitus. Oli kvartali suurima pettumuse valmistamisel Baltika konkurent. Firma avalikustas üllatusliku 4,1 miljoni eurose puhaskahjumi, mis valmistas turuosalistele selge pettumuse. Merko on hädas väheneva ehituslepingute kasumlikkusega, mille on tinginud sisendihindade tõus. Lisaks on esimene kvartal ehitussektorile tavapäraselt nõrk periood. Hästi ei ole läinud ka Merko aktsial, mis aasta algusest on kukkunud 14,92%.

Nordecon. On samade hädade küüsis kui Merko. Nordecon on suutnud käivet tõsta ligi 60%, mille põhjused tõi firma ka aruandes välja. Ettevõttel on küll likviidsus halvenenud, kuid firma loodab teise ja kolmanda kvartali kasumile, et finantspositsiooni parandada.

Premia Foods. Liigitub selgelt negatiivsete üllatajate sekka. Firma esimese kvartali kahjum ulatus 1,98 miljoni euroni ehk ligi kaks korda suurema numbrini kui aasta eest. Samuti kukkus firma aktsia 24. mail päevasiseselt ajaloo madalaimale tasemele.