Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sõõrumaa väljus ehitusärist

    Ettevõtja Urmas Sõõrumaa müüs oma osaluse KMG Inseneriehituse ASis, sest leidis, et pole mõistlik olla vaid puhtalt ehitusäris.

     „Ei ole mõistlik olla, või no vähemalt minul  ei ole mõistlik olla puhtalt ainult ehitusäris. Mulle piisab sellest kinnisvaraarendusest, mis mul siin Eestis on ning olen fokusseeritud muudele turgudele,“ kommenteeris Sõõrumaa. Ta täpsustas, et see otsus oli vastastikune. Sõõrumaa ei soovinud kommenteerida, mis hinnaga ta oma osaluse maha müüs. „Ehitusel ei ole suurte numbritega tegemist,“ märkis ta.
    KMG Inseneriehitus kuulub nüüd 50% osalustega juhatuse liikmetele Indrek Pappelile ja Marek Jassikule. Indrek Pappel kinnitas, et läbi jagunemisprotsessi on juhtkonna osalus ettevõttes kasvanud ning nad on täna enamusosalusega omanikud. Enne kuulus mõlemale juhatuse liikmetele 15% ettevõtest. Pappeli sõnul otsustasid nad ettevõtte osta seepärast, et tegevjuhtide kohus on arendada ettevõtet edasi. „Me püüaks inseneride sektoris edasi areneda. Oleme kogu oma hinge ja aja sellesse ettevõttesse panustanud. See on nagu enda kasvatatud laps, millest on raske loobuda,“ lausus Pappel.
    2010. aasta oli KMG Inseneriehituse ASle täispikk tegevusaasta, mil ettevõte suutis suurendada enda käivet ja seega suurendada ka enda positsiooni ehitusturul. „Meil on siiamaani õnnestunud ujuda vastuolu. Eks see ehitussektori situatsioon on selline nagu ta on ja ma täitsa usun Tiit Robeni (Toim – Merko juhatuse esimees)  juttu, et see aasta on ehitussektori jaoks kõige karmim ja hinnatõus mõjutab kõiki,“ sõnas Pappel. „Kes ja kuidas arenevad ja ellu jäävad selgub selle aasta lõpus“ märkis Pappel.
    Ettevõtte eesmärk on hoida püsikulud madalad.„Meie idee on pakkuda konkurentsi suurtele infra-hangetele. Meie eelis võiks olla madalamad püsikulud, kui on suurtel börsiettevõtetel. Usume, et meie oma projektijuhtimise kogemusega suudame püsida konkurentsis,“ sõnas Pappel. Ta täpsustas, et ettevõttel on hetkel mõned pooleliolevad projektid, aga nad on kindlasti huvitatud aasta lõpus või teises pooles ka võimalikest uutest projektidest. „Me võtame rahulikult ja täna on kõige tähtsam valida õige töö ja teha seda kasumlikult. Me kindlasti ei ole ettevõtte, kes suudab käibe kasvuga edasi liikuda. Me peame kogu aeg tegema sellist tööd, mis  toob tulu,“ sõnas Pappel.
    Taust: • KMG Inseneriehituse AS tegevusalaks on suuremahuliste insenertehniliste rajatiste ehitamine. Prioriteetsed valdkonnad on infrarajatised s.h. energeetika-, sadama- raudtee- ja keskkonnarajatised ning liiklussõlmed (sillad, tunnelid ja viaduktid).• 2010. aastal viidi edukalt lõpuni suured infraehituse projektid - Muuga Konteinerterminali kai rajamine kui ka esimene raudteeperroonide euronormidele vastavusse viimine liinil Keila- Paldiski.• Ärikeskkond – 2010. aastat iseloomustab insenerehituse sektoris konkurentsi märgatav tihenemine ja seeläbi ehitushindade survestamine tasemele, milliste puhul kasumi teenimise võimalus minimiseeriti. Lisaks kasvas oluliselt riigihangetel vaidlustuste arv, mis samuti tingitud konkurentsi tihenemisest ja soovist saada osa turul jagatavast tööst, kuna kogu ehitussektor oli 2010. alafinantseeritud. Paljud suuremahulised hanked lükkusid vaidlustuste tõttu edasi.• Tulenevalt eeltoodust ettevõte ei teostanud 2010. aastal suuremahulisi investeeringuid ega planeeri nende teostamist lähitulevikus.• KMG Inseneriehituse AS eesmärgiks on jätkata turuosa võitmist ka järgnevatel aastatel ja leida Partnereid teostamaks ühiselt suuremahuliste infraprojektide elluviimist.• 2010. aastal moodustas KMG Inseneriehituse AS müügitulu 207 814 550 krooni ja puhaskasumiks kujunes 23 307 660 krooni.
  • Hetkel kuum
Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
ÜROs küpseb plasti globaalselt piirav lepe, naftatööstus on tagajalgadel
ÜRO koguneb otsustavale kõnelusele plastreostuse ja plasti tootmise piiramiseks, kuid naftakeemia suurfirmad võitlevad vastu.
ÜRO koguneb otsustavale kõnelusele plastreostuse ja plasti tootmise piiramiseks, kuid naftakeemia suurfirmad võitlevad vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Financial Times analüüsib: kuidas Balti riigid Venemaa pärast köiel käivad
Baltimaades kasvab hirm, et Putin võib tahta NATOt provokatsioonide või koguni otsese rünnakuga proovile panna.
Baltimaades kasvab hirm, et Putin võib tahta NATOt provokatsioonide või koguni otsese rünnakuga proovile panna.