Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Krediidipanka valitsevad offshore-firmad

Piret Reiljan 06. juuni 2011, 00:00

Detsembrist märtsini on kokku 54% Krediidipanga aktsiatest liikunud kuue Küprose ja ühe Briti Neitsisaarte firma kätte. Nende ettevõtete ametlikuks omanikuks sätitud isikutel, näiteks Küprose kodanikel, pole ilmselgelt pistmist Eesti pangandusäriga. Tehinguid uurib lisaks Vene võimudele ka Eesti finantsinspektsioon, ent siiani pole neil töövõitu ette näidata.

Avalikuks tuli Krediidipanga aktsiate hämar liikumine aktsiaid müünud Moskva Panga (MP) võimuvõitluse tõttu. Viimane on ajakirjanduses teatanud kolme viimase aktsiatehingu vaidlustamisest.

"See on uskumatu lugu, mis on toimunud," ütleb Krediidipanga juhatuse esimees Andrus Kluge, kes ostis kõrvuti Küprose firmadega ka ise MP-lt Krediidipanga aktsiaid, ent väidab, et tal pole ülejäänud tehingutega vähimatki seost. Kluge toonitab ka seda, et Krediidipank ise endale uusi omanikke ei valinud - tehingute eest peab vastutama aktsiaid müünud MP.

Nelja kuuga kaheksa tehingut. Kogu saaga sai alguse mullu mais, mil MP esindajad saabusid ligi 90% Krediidipanga aktsiate omanikuna siinsele aktsionäride koosolekule sooviga vähendada oma osalust.

Nende plaan oli jätta alles umbes 45% osalus ja leida enda kõrvale teine tuumikaktsionär. Läbirääkimised muutusid tõsiseks ühe Londoni fondiga, kuid aasta lõpuks jäi asi siiski katki.

Seejärel läks kiireks aktsiamüügiks. Juba detsembris algas Krediidipanga osaluste müük tükkhaaval, kusjuures kõik tehingud jäid alla 10% piiri, millest alates peaks seaduse järgi finantsjärelevalvelt eraldi loa taotlema.

Nelja kuuga tehti kaheksa tehingut, millest kaks Krediidipanga eestlastest juhtidega ning kuus Küprose ja Briti Neitsisaarte offshore-firmadega.

Kiire müük käis võimuvõitlusega rööbiti. Aktsiatehinguid saatis võimuvõitlus emapangas. Krediidipanga aktsiad müüdi MP pikaaegse juhi Andrei Borodini kontrolli all, kes oli panga väikeaktsionäride esindajana sõjajalal hiljuti MP enamusomanikuks saanud Venemaa riigipangaga VTB. Viimane hakkas MPd vaenulikult üle võtma pärast seda, kui mullu sügisel vallandati Moskva linnapea Juri Luþkov. Viimane oli 1995. aastal MP asutaja ning siis sai pukki ka Borodin.

Enamusosaluse MPs sai VTB kätte tänavu veebruaris ja on põhjust arvata, et Borodin korraldas oma volitusi kasutades Krediidipanga enamusosaluse hämara müügi ajendatuna just Venemaal käinud suurest võimuvõitlusest.

Kui see oli tõesti nii, siis kelle huvides ta tegutses? Igatahes pole seni avalikuks tulnud, kes on Küprose ja Neitsisaarte firmade tegelik omanik ja kas kõigi ostude taga on sama huvigrupp.

Firmad loodi päev enne tehingut. Ka Äripäev püüdis viimaste tehingute peakangelaste, Küprose firmade Olix Holdings Ltd ja Lazuron Investments Ltd omanikke kindlaks teha. Ametlikest registritest selgus, et mõlemad kuuluvad Küprose valgekraedele, kellest üks on näiteks juriidilisi teenuseid pakkuva firma juht.

Küprosel Äripäeva jaoks infot kogunud kolleegide hinnangul on tegemist klassikaliste offshore-firmadega, mille kasusaavaid omanikke teavad vaid neid esindavad juristid-audiitorid.

Mis kummaline - nii Olix kui ka Lazuron asutati 23. märtsil ehk vaid päev enne aktsiatehingut Borodiniga. Viimane pages juba 25. märtsil Venemaalt ja sai pangast sule sappa 21. aprillil. Mais kuulutati Borodin võimu kuritarvitamises süüdistatavana rahvusvaheliselt tagaotsitavaks.

MP on märtsi kolm viimast aktsiamüüki praeguseks vaidlustanud, sest need olevat sanktsioneerimata tehingud. Kahe Küprose firma kõrval puudutab protest ka osa Kluge ostetud aktsiatest.

Borodin on RIA Novosti teatel öelnud, et VTB teadis Krediidipanga aktsiate müügist ja VTB juht Andrei Kostin olla lausa ise palunud tal ostja leida.

Selgust loota 4-6 nädala pärast. Kluge väidab, et Krediidipanga juhtkonnal pole aimugi, kellele enamusosalus tegelikult kuulub. Selgust polevat nad saanud MP juhtidelt, Küproselt ega finantsinspektsioonist.

Uut infot lubab Krediidipank asja kohta anda 4-6 nädala pärast. MP juhtidega kohtuti viimati läinud nädala lõpus. "Läbirääkimised on kulgenud konstruktiivselt, välja on pakutud mitu lahendusvarianti, mille kallal tuleb nüüd edasi töötada," kommenteeris Krediidipanga pressiesindaja.

Kui Äripäev küsis intervjuud Tallinnas käinud Moskva pankuritega, siis sellest keelduti. Samuti ei vastanud MP kirjalikele küsimustele.

Krediidipanga juhatuse esimees Andrus Kluge kinnitab, et tema pole Moskva Pangalt (MP) oma panga aktsiaid ostes midagi valesti teinud ja eitab igasugust seost offshore-firmadega.

Järgneb intervjuu Andrus Klugega.

Millal Te teada saite, et Krediidipanga omanike hulka on tulnud tundmatud Küprose firmad? Esimesest saime teada detsembris, järgmistest jaanuaris ja veebruaris. Informeerisime sellest kohe ka finantsinspektsiooni.

Küsisite MP-lt, kellele nad oma osaluse müüsid? Jah, aga me ei saanud neilt täpsemat infot. See oli ka üks ajend, miks pöördusin veebruaris MP poole ettepanekuga müüa aktsiaid ka Krediidipanga juhtkonnale. Meil oli ja on huvi rääkida rohkem kaasa Krediidipanka puudutavate otsuste tegemisel.

Mida MP uute omanike kohta ütles? Paluti lugeda firmade dokumentidest. Jah, neis on inimeste nimed loomulikult kirjas, kes on direktor ja kes omanik, erinevad Küprose nimed.

Nad väidavad, et kõigi firmade taga on erinevad isikud? Nii on dokumentides.

Pressiesindaja ütleb vahele: Kinnitame, et Krediidipank ega tema juhtkond pole kuidagi Küprose firmadega seotud.

Saate Te ka seda kinnitada, et Teie ja Krediidipanga juhatuse liikmete osaluste taga pole kellegi teise huve? Me esindame ainult iseennast.

Kellega MPst Te aktsiaostust rääkisite? Krediidipanga nõukogu esimehe Pavel Gorbatsevichi ja MP presidendi Andrei Borodiniga.

Kuidas nende pakkumine välja nägi? Tegin neile ettepaneku, kui palju aktsiaid ma suudaks osta. Hinna pakkusid nemad. Ostsin 5,2% aktsiatest veebruaris.

Kokku on Teil 8,5%? Lisaks ostsin aktsiaid juurde märtsis. See on nüüd tehing, mis MP-le enam ei meeldi.

Kas ostsite kokku alla 10%, et ei peaks küsima finantsinspektsioonilt tehinguks luba ja see ei kajastuks avalikult? Kindlasti mitte. Ma ostaks hea meelega ka 50%, kui mul oleks võimalus ja raha. /…/ Ma ei ole midagi valesti teinud, saan kõikidele küsimustele vastata ja kõik ongi reaalselt korras.

Kindlasti Eesti ja Vene äritava on erinev... Venemaal mõeldakse ikka väga nende JOKK-variantide peale. Mis meid puudutab, siis selline aktsionäride ring, nagu Krediidipangal praeguseks on kujunenud, ei ole vastuvõetav. Teeme kõik juhtkonnast oleneva, et olukorda muuta.

Need, kes on Küprose firmade taga, peavad välja tulema. Muidugi, kui nad siiski on teised isikud võrreldes dokumentidesse märgitutega.

Miks Te ei teavitanud ise kohe avalikkust, et Teie ja ülejäänud juhtkond ostis panga aktsiaid, see olnuks ju hea tava? Aus vastus on see, et me ju teadsime, et mingisugused Küprose firmad on siia tekkinud.

Lootsime, et nende esindajad tulevad mingil hetkel meie juurde ja saame rääkida koostööst. Kavatsesime avalikkust informeerida pärast seda, kui asjad on läbi arutatud ja sihid selged.

Kahjuks hakkas aga enne hoopis ootamatuid asju juhtuma ja MP vaidlustas meedia kaudu osa aktsiatehinguid.

Kust saite raha aktsiate ostmiseks? Võtsin laenu.

Kust? Mul oleks lihtsam vastata, kui teise tehingu vaidlustamist MP poolt ei oleks olnud. Praegu olen olukorras, kus laenuandja ei soovi avalikkuses esineda. Soovin rõhutada, et finantsinspektsioon on informeeritud, kellelt see laen on saadud.

Kui palju Te maksite 8,5% osaluse eest? Kokku suurusjärgus 2,2 miljonit eurot (34 miljonit krooni).

Kas tundsite mingit vastuseisu soovile Krediidipanga aktsiaid osta? Ei.

Milline on viimane seis? Loomulikult me suhtleme. Lähiajale on planeeritud üks kohtumine Moskva Panga esindajatega.

Ma ei tea, mis neil näiteks oma ülejäänud osalusega plaanis on, loodetavasti mitte müüa järgmistele Küprose firmadele (naerab).

Mida Te isiklikult arvate, mis nende Küprosele viivate tehingute taga võib olla? Seal taga võivad olla MP ümber käivad võimumängud. Kes seal täpselt osapooled on, ma spekuleerida ei taha.

Tahame, et aktsionärid oleks avalikud ja et nad teeks pangaga koostööd.

Kas Te Küproselt pärit ametlike omanikega ka suhelnud olete? Rohkemal või vähemal määral ikka.

Hiljuti kirjutasime taas paarile neist kirja ja ootame vastuseid. Kui saame rohkem infot, anname sellest teada.

Kuidas finantsinspektsioon Teie tehingutesse suhtub? Oleme neile kõik küsitud andmed esitanud ja nad peaks olema veendunud, et Krediidipanga juhtkonnal pole Küprose firmadega mingit sidet.

Kas Teil oli enne tänavusi tehinguid pangas osalus? Umbes sama suur osalus oli 2000ndate alguses. Müüsin selle MP-le kolm aastat tagasi, sest pank tegi lihtsalt nii hea pakkumise.

Kuidas hindate praegust ostusummat? See ei olnud väga soolane, aga ka mitte kriisiaja hind. Kusjuures enne märtsi tehinguid, mida MP millegipärast ei vaidlustanud, oli hind nominaali lähedal, aga märtsis juba 15% kallim.

Miks vaidlustati just kolm viimast tehingut? Võib-olla neid oli kõige lihtsam vaidlustada.

Kas praegu toimuv on Krediidipanga ajaloos Teie suurim skandaal? Pressiesindaja: Mina ei nimetaks seda skandaaliks. Tegemist on äris ikka ette tuleva omanikevahelise vaidlusega.

Kluge: Skandaali panga jaoks õieti polegi. Uskumatud lood toimuvad idapiiri taga, seal on tõesti skandaal. Olen Krediidipangas töötanud varsti juba 20 aastat, neist juhatuse esimehena viimased 10. Selle aja jooksul oleme näinud väga erinevaid kriise ja suutnud neist oma nõu ja jõuga välja tulla.

Nii et saate öösel rahulikult magada? Magan väga rahulikult. MP-l oli õigus aktsiad müüa kellele iganes. Nende kanda jäägu ka vastutus. See on uskumatu lugu, mis on toimunud. Meie ülesanne on nüüd välja selgitada, kes need omanikud on, eesmärkides kokku leppida ja tööd edasi teha.

Finantsinspektsioon algatas menetluse seoses Krediidipangas võimaliku olulise osaluse omandamisega tänavu veebruari alguses selleks, et tuvastada võimalikke seotud osapooli.

Finantsjärelevalve eesmärk oli ja on välja selgitada, kas tegemist on olulise osaluse omandamisega, kes on lõplikud kasusaajad ja millistest vahenditest on nad võimalikku olulise osaluse omandamist Krediidipangas rahastanud. Kui me ei saa oma küsimustele piisavaid selgitusi, on meil õigus aktsionäri hääleõigus peatada, sest iga Eestis ja Euroopa Liidus tegutseva panga omanikering peab olema läbipaistev ning rahastamine selge.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:54
Otsi:

Ava täpsem otsing