Analüütikud: kasvasid eksport ja elektroonika

Swedbanki makroanalüütik Annika Paabut märkis, et suurima panuse majanduskasvu annavad töötleva tööstuse ettevõtted ning sealne kasum. Nagu mainitud ka Statistikaameti pressiteates, tuleneb see peamiselt kiiresti kasvavast ekspordist, lisas ta.

"Samas mainitakse ka üsna selgesti, et siseturule orienteeritud ettevõtted teenivad kahjumit ja suure kasumi kasvu taga on kasvanud välisnõudlus elektroonikasektoris ja puidutööstuses. Kuigi kasvanud on nii hõive kui ka töötatud tunnid, on palgakasv olnud töötlevas tööstuses üpriski tagasihoidlik," ütles Paabut.

Makroanalüütiku sõnul toob majandusaktiivsuse kasv ning kriisist taastumine kaasa ka aktiivsuse kasvu teenuste sektoris. "Kui seni oleme täheldanud aktiivsuse kasvu konkurentsile avatud sektoris, siis mõne aja pärast peaks aktiivsus oluliselt kasvama ka konkurentsile suletud sektoris, tuues seal kaasa ka hõive ja palkade ning tööjõukulude kasvu," selgitas Paabut.

LHV analüütik Nils Vaikla märkis: "Kui kogu ettevõtlussektori käive kasvas esimeses kvartalis aastaga 25%, siis kolm neljandikku kasvust andis hulgi- ja jaekaubandus ja töötlev tööstus."

Vaikla hinnangul on kaubanduse poole pealt käibe taga peamiselt automüügi kasv ja muude spetsialiseeritud toodete hulgimüük. "Töötleva tööstuse käibekasv tuleneb peamiselt tänu suurenenud elektroonikaseadmete tootmisele, kuid ka teised tegevusalad on tänu ekspordile kiirelt kasvanud. Seetõttu on käibekasvu taga just välisturgude nõudlus ning hindade tõus on küll vähesel määral ettevõtete käivet kergitanud, kuid selle mõju on küllaltki marginaalne," põhjendas ta.

"Eks üldise edenemise kohta saab vähemasti makrovinklist paremat aimu neljapäeval, kui avaldatakse esimese kvartali üksikasjalikumad rahvatulu andmed, aga põhimõtteliselt on täna avaldatud ettevõtlussektori andmed suure pildiga kooskõlas," lausus SEB makroanalüütik Hardo Pajula. "Loomulikult mängib nii makro- kui mikroandmete juures madal võrdlusbaas mingil määral kaasa, aga selle mõju jääb kvartalist kvartalisse järjest väiksemaks."

Pajula lisas: "Mis sektoritesse puutub, nii palju kui nendest meie tillukeses majandusruumis üldse rääkida saab, on endiselt paremas olukorras välisturule tootvad ettevõtted ja esialgu ei ole ka ette näha, et selles midagi muutuks."