Välismaise patu eest üha raskem põgeneda

Uue infosüsteemi esimese etapina alustavad majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) ning politsei- ja piirivalveamet (PPA) juunist liiklusjärelevalve käigus kogutud andmete ühtsesse infosüsteemi sisestamist. Kogutu põhjal on autoveo tegevusloa andjatel võimalik teha otsus vedajale autoveo tegevusloa andmise kohta.

Ministeerium sisestab infosüsteemi Eesti vedajate välismaal toime pandud autoveo- ja liiklusalased õigusrikkumised, nagu näiteks autojuhtide sõidu- ja puhkeaja nõuete rikkumine, sõidukite tehnoseisundi kontrollimisel avastatud ohtlikud rikked või puudused, sõidukite massile ja mõõtmetele kehtivate nõuete rikkumised, ohtlikele veostele kehtestatud reeglite ning autoveo korraldamise õigustega seotud rikkumised.

PPA saab 1. juunist sisestada infosüsteemi infot liiklevate sõidukite tehnoseisundi kontrolli ja selle käigus avastatud tehniliste puuduste kohta. Kui Eestis registreeritud sõidukil avastatakse ohtlik tehniline viga, mille tõttu suunatakse sõiduk erakorralisele kontrollimisele või rakendatakse liiklemiskeeldu, jõuab see teave automaatselt ka maanteeameti tehnoülevaatuste andmebaasi. Kui politsei avastab ohtliku vea välisriigi sõidukil, jõuab teave automaatselt MKMi, kust edastatakse info sõiduki päritoluriiki.

Välismaiste liiklustrahvide sissenõudmine seadustamisel. Lisaks teeb PPA järelevalvet ja sisestab infosüsteemi infot autojuhi sõidu- ja puhkeaja nõuete kontrollimiste, sõitjate- ja veoseveol kasutatava dokumentatsiooni kontrollimise käigus avastatud õigusrikkumiste, sõiduki massile ja mõõtmetele kehtivate nõuete rikkumise ning ohtlike veoste veoks kehtestatud nõuete järelevalve ja selle käigus avastatud õigusrikkumiste kohta.

Samuti on Eestis ettevalmistamisel seaduseelnõu, mille alusel saab edaspidi sisse nõuda Euroopa Liidu teistes liikmesriikides Eesti kodanikele tagaselja määratud liiklustrahvid.

"Soomes on ootel sadu liiklustrahve, mis on tehtud tagaselja ja mis ootavad seda seadusemuudatust, et Eestis oleks võimalik hakata neid tunnustama," ütles justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talituse juht Astrid Laurendt-Hanioja. Mai keskpaigaks tuli Eestile Euroopa Liidu riikidest 31 taotlust tunnustada seal määratud rahalist karistust. Kui keegi talle määratud trahvi kohapeal ära ei maksa, saadetakse aasta-pooleteise jooksul taotlus nõuda trahv sisse Eestis. See edastatakse riigiprokuratuuri ja kohtusse ning kohus nõuab trahvi sisse.

Autor: ÄP