Kolmapäev 22. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti Pank: toidu kallinemise surve peaks vähenema

Silvia Kruusmaa 07. juuni 2011, 11:06

Võrreldes aastatagusega on enim kallinenud ostukorvi komponendiks jätkuvalt toiduained. Viimastel kuudel on toormehindade tõus maailmaturul pidurdunud, mis vähendab toidu kallinemise survet ka Eestis, märkis Eesti Panga ökonomist Martin Lindpere.

"Kuna toit on põhjustanud rohkem kui poole praegusest 5,4-protsendilisest aastasest inflatsioonist, sõltub ka järgnevate kuude inflatsioon suuresti toidu hinnamuutustest. Maailmaturul on toidu hinnad stabiliseerunud, osa kaupade, näiteks suhkru hind on aasta alguse kõrgtasemelt hakanud samuti langema. Lisaks prognoositakse selleks aastaks saagikuse paranemist, mis lubab oodata mitmete toiduainete odavnemist. Seetõttu võib ka inflatsioon alates sügisest aeglustuda," seisab rahandusministeeriumi teates.

Maailmaturul toimuva mõju on võimendanud ka siinsete ettevõtete kasumite kasvatamine. Aasta esimeses kvartalis tõusis statistikaameti andmetel toidukaupade, jookide ning tubakatoodete hulgikaubanduse kasum rekordilisele tasemele, teatas Eesti Pank.

Inflatsioon peegeldab Eesti majandusolukorra paranemist ning tööturu üldist elavnemist, märgib Lindpere. Mais jõudis alusinflatsioon(tarbija ostukorvist on välja jäetud toiduained ning energia) kahe protsendini aastavõrdluses, olles tasahaaval tõusnud eelmise aasta algusest. Eksporditulude suurenemine on tõstnud eelkõige kasumeid, kuid on osaliselt üle kandunud ka palkadesse. Näiteks tõusis selle aasta esimeses kvartalis keskmine palk monopoolses seisus olevas energeetikasektori ettevõtetes ligi 19 protsenti. Selles tegevusharus on keskmine palk tõusnud buumieelse ajaga võrreldes märksa enam kui majanduses tervikuna. Majanduse tasakaalustatud arenguks on vajalik, et palgatõus oleks seotud tootlikkuse kasvuga, mitte hinnatõusuga, lisas ökonomist.

Statistikaameti andmetel kasvas tarbijahinnaindeks mais võrreldes aprilliga 0,1 protsenti ja aastavõrdluses jäi hinnatõus 5,4 protsendi tasemele. Euroala inflatsioon ulatus esialgse hinnangu kohaselt 2,7 protsendini aastataguse suhtes.

Maikuu vähest hindade tõusu toetas mootorikütuste ja toidu mõningane odavnemine.

Samas on vedelkütuste kõrge hinnatase rahvusvahelistel turgudel hakanud järk-järgult mõjutama kaugkütte hinda, mis suurenes kuuga 2 protsenti. Tarbijad tunnetavad küttehindade muutust aga alles sügisel algaval kütteperioodil. Lisaks mõjutas eluasemekulutusi üürihindade tõus, mis annab märku paranevast olukorrast kinnisvaraturul. Majutusteenuste hinnad on viimastel kuudel tõusnud hooajalistel põhjustel, kuid välisturistide kasvanud külastuste tõttu on hinnatõusud olnud tavapärasest mõnevõrra suuremad, teatas rahandusministeerium.

Eurotsoonis on aastane inflatsioon jätkuvalt kiire, ulatudes maikuus esialgsel hinnangul 2,7 protsendini. Peamiseks inflatsiooniteguriks on energiahinnad, mis on Eestiga võrreldes tõusnud kiiremini. Energiahindade erinevused on  tingitud sellest, et aasta alguses langetati Eestis seoses taastuvenergiatasude alandamisega elektri hinda ning vaatamata gaasi hinna kujunemise aluseks olevate vedelkütuste kõrgele hinnatasemele langetati gaasi hinda majapidamistele. Toidutoorme kallinemine on eurotsooni jaehindades avaldunud aga tagasihoidlikumal määral kui Eestis.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. June 2011, 12:00
Otsi:

Ava täpsem otsing