Kreeka pankrot lööks ka Eestit

Sirje Rank 07. juuni 2011, 13:24

Eesti Panga kaudu on Eesti osaline Euroopa Keskpanga erakorralistes kriisimeetmetes ja sealt võib Kreeka võimaliku pankroti korral tulla Eesti maksumaksjale päris korralik arve – kuni 126 eurot iga elaniku kohta.

Keskpanga kriisimeetmetes osalemise kaudu võib arve Eesti maksumaksjale küündida 120-170 miljoni euroni, hindab Londoni mõttekoda Open Europe, mis on värskelt avaldanud ülevaate Euroopa Keskpanga seni suhteliselt varju jäänud rollist nn PIGS riikide (Portugal, Iirimaa, Kreeka, Hispaania) abistamisel.

See oleks raha, mis Eesti peaks välja käima Euroopa Keskpanga rekapitaliseerimiseks juhul, kui Kreeka maksab oma võlakohustustest tagasi vaid poole või 25% ning Euroopa Keskpangal tuleb kahjud maha kanda.

Suurima arve saaks Saksa maksumaksjad, kes peaks selle rehkenduse järgi Euroopa Keskpanga rekapitaliseerimiseks välja käima 12,4-18,3 miljardit eurot. Ja see on reaalne raha, mitte laenugarantiid, nagu euroala ajutises kriisihaldusmehhanismis EFSF.

„Euroopa Keskpanga bilansis peitub maksumaksjate jaoks potentsiaalselt väga suur arve euroala kriisi eest,“ märgib Open Europe.

Euroopa Keskpank on Kreeka võimalikust pankrotist haavatavaks muutunud erakorraliste meetmete kaudu, mis lasti käiku, et USA investeerimispanga Lehman Brothers pankroti järel Euroopa finantssüsteem kokku ei kukuks ning et tagada euroala võlakirjaturgude toimimine. Eriti viimane abinõu – euroala hädas riikide võlakirjade ostmine teiseselt turult – on tähendanud panga jaoks tabude kõrvale heitmist ning pälvinud teravat kriitikat ka panga enda sees (näiteks Saksamaa endiselt keskpanga juhilt Axel Weberilt).

Euroala riikide võlakirju on Euroopa Keskpank ostnud laenukulude kontrolli all hoidmiseks 75 miljardi euro väärtuses, milles Kreeka võlakirjade osa hinnatakse ca 45 miljardile eurole (täpset jaotust pank ei avalikusta – toim.). Lisaks on Euroopa Keskpank andnud euroala pankadele (millest mitmed on tõenäoliselt ka maksejõuetud) piiramatus koguses odavaid likviidsuslaene – ent siingi on tagatiseks nende samade hädas riikide võlakirjad, mille pangad enam turult mõistliku hinnaga raha ei saa. Tagatisnõudeid on keskpank järsult alla lasknud – Kreeka riigi võlakirjad on reitinguagentuurid juba rämpsuks hinnanud (varem pidi tagatisvaral olema vähemalt A järgu reiting).

Open Europe hindab oma analüüsis, et Euroopa Keskpanga bilansis on PIGS riikide küsitava väärtusega varasid ca 444 miljardi euro ulatuses (sama suur summa kui Soome ja Austria SKP kokku). Kõik need varad ei ole n.ö hapud varad, kuid sellest hoolimata on siin keskpanga jaoks varjul tõsine risk ning kahjud võivad olla märkimisväärsed.

Kapitali ja reservidena on Euroopa Keskpangal vaid 82 miljardit eurot – panga võimendus on 23-24kordne, võrreldes näiteks Rootsi keskpangaga, kus see jääb alla viie. Kui Euroopa Keskpanga varade väärtus väheneb vaid 4,25% võrra, on kapital ja reservid minema pühitud ning pank peab kas hakkama raha juurde trükkima või küsima euroala riikidelt raha juurde.

„Võimalikud suured kahjud ei ole Euroopa Keskpanga jaoks enam hüpoteetiline risk,“ hoiatab Open Europe.

Kreeka võlgade restruktureerimist, mis kummutaks ka Kreeka pangad, peetakse väga tõenäoliseks ka hoolimata uuest abipaketist, mis praegu ettevalmistamisel on. Kokku hindab Open Europe, et Euroopa Keskpanga bilansis on võlakirjade ostu ja pankadele antud likviidsusabi tagajärjel Kreekaga seotud varasid 190 miljardi euro väärtuses. Kui Kreeka oma võlgadest vaid poole või veel vähem tagasi maksab, küünivad Euroopa Keskpanga kahjud 44,5 – 65,8 miljardile eurole.

Raporti autorid kritiseerivad Euroopa Keskpanka, et see on valitsuse võlakirju ostes ja potentsiaalselt rekapitaliseerimist vajades ohtu seadnud oma sõltumatuse. Samuti pole pankadel tänu likviidsusabile olnud piisavalt survet oma bilansi tugevdamiseks. Lisaks on Euroopa Keskpank andnud pankadele võimaluse mitmed oma küsitava väärtusega varad laenutagatisena oma bilansist keskpanga bilanssi tõsta, millega üha enam suurenevad riskid euroala maksumaksjate jaoks.

Käimasolevas debatis Kreeka võlgade võimaliku restruktureerimise üle on Euroopa Keskpank olnud ägedalt selle lahenduse vastu. Hiljutises intervjuus ajalehele Financial Times eitas keskpanga juhatuse liige Lorenzo Bini Smaghi, et vastuseisu põhjuseks on keskpanga enda võimalikud kahjud. See on printsiibi küsimus, ütles Bini Smaghi, euroala riigid peavad oma võlakohustustest kinni pidama.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. June 2011, 08:55
Otsi:

Ava täpsem otsing