Uudised
Ain Alvela
8. juuni 2011 kell 21:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Messide tähtsus sõltub toodangust

Internetiajastul hakkab mess kui turunduskanal oma tähtsust kaotama, seda eriti kiiresti liikuva tarbekauba sektoris, märkis ASi Tallegg turundusjuht Krista Kalbin. Ta leiab, et Eesti on nii väike, kõik vajalikud kontaktid igapäevatöö edukaks sujumiseks on niigi olemas.

"Tallegg pole viimased 5-6 aastat messidel osalenud, antud kontekstis räägime siis kohalikust toidumessist," rääkis Kalbin. "Põhjus peamiselt messi väiksus, suured kulud ning väike külastajate ja uute kontaktide hulk. Küll käime igal aastal vähemalt korra välismessidel uusi ideid kogumas."

Ka ASi Kestvuspuit tegevjuht Taavi Saar tõdes, et ettevõte pole viimastel aastatel messidel käinud.

"Õigupoolest on messid oma mõtet kaotamas, sest paljud olulised ettevõtted ei tule enam messidele välja ja suhtlemine liigub aina enam muudesse kanalitesse," selgitas Saar.

ASi Balteco tegevdirektor Lars Sumberg aga hindab messe kõrgelt, sest tema hinnangul on see hea süsteemne võimalus uudistoodangu tutvustamiseks nii edasimüüjatele kui ka tarbijatele. Nimelt on Baltecol välja kujunenud traditsionaalsed messid turgudel, kus ollakse tuntud. Näiteks osaleb firma igal aastal messidel Eesti Ehitab ja Interjöör, Helsingis Habitare messil, Moskvas MostBuildil jne.

"Oma toodangu esitlemiseks oleme ikka valinud erialanäitused - tavaliselt ehitus- ja sisustusmessid. Suures plaanis saab välja tuua kaks eesmärki - uudistoodangu tutvustamine ja uute edasimüüjate leidmine," rääkis Sumberg. "Osalesime sel kevadel ka maailma suurimal sanitaartehnika messil ISH Frankfurt."

Sumberg on seda meelt, et messide otsese kasu mõõtmine võib kujuneda keeruliseks, sest paljud ettevõtjad käsitlevad olemasolevatel turgudel messil osalemist kui kulu. Uute edasimüüjate leidmisel on kindlasti lõpptarbija toodete tootjatel messidel osalemine kriitilise tähtsusega.

Kallis, aga välisturul vajalik. "Umbes pool turunduseelarvest kulub meil messidele, sest suured rahvusvahelised messid on kallis investeering," ütles Sumberg. "Samas on tooteid tutvustamata konkurentsis edu saavutamine keeruline."

ASi E-Betoonelement turundusdirektor Mart Arro kinnitas, et messidel osalemine on osa ettevõtte turundusest.

"Mess on ettevõtte ja turu vahel veedetud kvaliteetaeg, huviliste kohtumispaik," märkis Arro. "See pakub võimalusi uute toodete tutvustamiseks, uute klientide leidmiseks ning suhtlemiseks seniste klientidega. See on kiire ja efektiivne kontaktide leidmise moodus, näost-näkku müük."

Arro rääkis, et kliendid saavad messil kiiresti põhjaliku ülevaate ettevõttest ja toodetest, ettevõte omakorda hangib väärtuslikku infot planeeritavatest projektidest ja klientide ootustest. Seepärast tasub tema sõnul alati kaasata messimeeskonda firma parimad spetsialistid.

"Mess ei ole pelgalt reklaam, see on ka aktiivne müük. Püüame osaleda eelkõige messidel, kus potentsiaalsete klientidega kohtumise tõenäosus on kõige suurem," rääkis ta. "Läheme messile kindla eesmärgiga, näiteks tutvustada uut kontseptsiooni või toodet."

Välismessidel osalemiseks on E-Betoonelement saanud ka EASist toetust.

ASi Räpina Paberivabrik ekspordi- ja turundusjuht Tiia Savimägi kinnitas, et ettevõte osaleb kõigil suurimatel Euroopa ja Skandinaavia pakendimessidel, käidud on ka Skandinaavia spetsiifilistel tööstusmessidel.

"Messidel osalemise eesmärk on uute klientide, koostööpartnerite ja tarnijate leidmine," selgitas Savimägi. "Lisaks võimaldab messidel osalemine koguda infot konkurentide kohta." Savimäe sõnul on Räpina Paberivabrik valmis investeerima messidel osalemiseks 10 000 eurot aastas, osa sellest rahast tuleb ka EASi toetuste näol.

Eesti Toidumessil osalemist ei pea Rakvere Lihakombinaat vajalikuks. Ettevõte on tegutsenud turul aastakümneid, kliendid on vanad tuttavad ja pidev kontakt ka iga päev olemas, seega pole sellisel investeeringul mõtet.

Välismessidel oleme osalenud vähe. Põhjus lihtsalt selles, et messikulud on üldiselt väga suured - boksi rent, kujundus, materjalid, eel- ja järelsuhtlus, reisikulud - ning tulu sellest tegevusest pole suurt sündinud.

Pigem oleme eelistanud läheneda potentsiaalsetele uutele partneritele praeguste vahendajate ja emafirma kontaktide abil.

Tavaliselt on ettevõte osalenud silmaringi avardamiseks Pariisis kaks korda aastas toimuval pesu toormaterjalide messil.

Seda siis n-ö külastajana, mitte oma boksiga. Samuti on aeg-ajalt meie firmast veel keegi osalenud mitmesugustel teistel huvi pakkuvatel pesuga seonduvatel messidel, näiteks siis Milanos, Shanghais ja mujal maailmas.