Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Millistesse Läti ja Leedu aktsiatesse investeerida?

Raivo Sormunen, Kadrin Karner 08. juuni 2011, 20:07

Eesti väikeinvestoritele on Tallinna börsi kõrval kõige odavam ja lihtsam investeerida Riia ja Vilniuse aktsiaturule.

Kui Skandinaavia või USA börsile investeerimisel jääb tavaliselt minimaalne teenustasu 11-12 euro juurde, siis Tallinna, Riia ja Vilniuse börsi tehingutasud hakkavad pankades tavapäraselt 3,2 euro juurest. See on meelitanud päris Eesti investoreid lõunanaabrite börsidele. Nii näiteks teevad eestlased Läti ja Leedu börsidel päevas üle paarisaja tehingu.

Mida neil turgudel aga huvitavat pakkuda on?

Swedbank, LHV ja Danske Capital kinnitavad kui ühest suust, et enim pakuvad Läti aktsiatest huvi Olainfarm ja Grindeks.
“Peamised põhjused investeerimiseks on farmaatsiasektori üldine tugev positsioneering maailmas, investori jaoks kaitset pakkuv sektor ning tugev globaalne ühinemise või ülevõtmisaktiivsus nimetatud sektoris ehk M&A activity,“ ütles Danske Capitali investeeringute juht Irina Markitanova.
„Kuigi tegemist on Läti ettevõtetega, siis müük Balti turgudele annab tuludest vaid väikse osa, mistõttu raskuskese on Venemaal,“ märkis ettevõtete kohta LHV analüütik Nils Vaikla. Ta lisas, et just Venemaa farmaatsiaturu oodatav kiire kasv teeb Olainfarmi ja Grindeksi aktsiad atraktiivseks investeerimisobjektiks.

Danske Capitali sõnul oodatakse kiire kasvu jätkumist ka tuleval aastal ning ootusi toetavad valitsuste abiprogrammid, kasvav majandus ja sisetarbimise paranemine. Vähemtähtis ei ole ka uued tooted ja müügi laiendamine Aasiasse.

Swedbank on nii Olainfarmile kui Grindeksile andnud ostusoovituse. Tänu eksporditurgudele on nende kasumid kiiresti tõusmas ja hinnasuhtearvud juba suhteliselt madalad, märkis Swedbanki Balti aktsiaanalüüsi juht Marek Randma.

Randma ja Markitanova sõnul passivad Olainfarm ja Grindeks pigem riskialti investori portfelli. „Need on kindlasti riskialtimatele investoritele. Juba seetõttu, et nad opereerivad Lätis,“ ütles Randma ning täpsustas, et Lätis opereerimise risk tuleneb praegu eelkõige sealsetest poliitilistest riskist. „Olenemata sellest, kui head või halvad need kaks Läti ettevõtet on, siis investorid kardavad poliitilist närvilisust ja seetõttu võivad hakata Lätist välja minema.“ Praegu seda siiski veel juhtunud ei ole, sest investorite jaoks olid Olainfarmi tulemused tähtsamad Läti poliitilistest sündmustest, märkis Randma.

LHV seevastu Olainfarmi ja Grindeksi aktsiatel väga suurt riski ei näe. „Kuna ravimiettevõtete tulemusi mõjutavad makromajanduse tõusud ja mõõnad vähem kui tsüklilisi ettevõtteid, siis sobivad need ettevõtted pigem konservatiivsele ning turult odavaid ettevõtteid noppivale investorile,“ rääkis Vaikla. Tema sõnul on Olainfarmi ja Grindeks hinna-kasumi suhtarvu põhjal ühed odavaimad börsiettevõtted, kaubeldes märgatavalt madalamal hinnatasemel kui teised Ida-Euroopa ravimitootjad.

Kui Läti aktsiate osas olid analüütikud pea ühel meelel, siis Leedus eelistavad analüütikud erinevaid ettevõtteid. Vaikla kinnitusel meeldib LHV-le enim riiete jaekaubandusega tegelev Apranga, kes müüb Baltikumis läbi frantsiisikaupluste selliseid brände nagu Zara, Mexx Hugo Boss jpt. „Apranga tundub meile huvitav ettevõte, kuna annab suurepärase võimaluse panustada Baltikumi jaemüügi taastumisse,“ märkis analüütik.

Vaikla sõnul on Apranga käive juba mitmendat kvartalit kasvamas, ettevõtte laenukoormus on väga madal, investeeringute vajadus tagasihoidlik, kuid põhitegevuse rahavoog tugev, mis lubab Aprangal kõrgeid dividende maksta. Aktsia sobib eelkõige riskialtile investorile, kes soovib näha aktsiahinda kasvama ja panustab dividendidele, ütles analüütik.

Markitanova tõi Leedust rääkides välja kõrge riskiga, riigi ühe suurima piimatööstusettevõtte Pieno Zvaigzdes. Investeerimise kasuks räägib tema sõnul ettevõtte tugev ekspordimüügi kasv Vene turul, tugev rahavoog ja hea aeg sektori jaoks. „Positiivseks asjaoluks oli ka dividendi väljamaksmine 2010. aasta eest, kusjuures dividenditootlus ulatus 9%-ni.“

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. June 2011, 09:05
Otsi:

Ava täpsem otsing