Ärritunud tulevad barrikaadidele

Cabaret Rhizome toob taas lavale Harri tegelaskuju, kes seekord ühes sõpradega Eesti ja kogu maailma majanduslikele, poliitilistele ja sotsiaalsetele probleemidele vastu astub.

Järgmise nädala neljal päeval vallutavad Tallinna Vabaduse väljaku neli sõpra. Cabaret Rhizome'i uus lavastus "Harri barrikaadidel" toob publiku ette järje lavastustele "Harri magab" ja "Harri 2: ülestõus" ühes tuttavate tegelastega - vaikse Harri, karismaatilise kambaliidri Henri ja nende sõpradega.

"Harri magab" tutvustas vaatajale praeguseks väljakujunenud tegelaskonna omavahelisi jõustruktuure ning jättis täiesti lahtiseks, kust nad on tulnud või kuhu nad võiksid edasi minna. "Harri 2: ülestõus" viis sama seltskonna üheskoos teatrilavale, kus esitati mustkunstist ja illusioonimaailmast inspireeritud absurdiestraad.

Seekordne lavastus aga toob sõbrad linnatänavale, kus nad üheskoos aktiivselt ja loominguliselt riigi ja maailma probleemidesse plaanivad sekkuda.

Kompleksides kangelased. "Taustalugu tervikuna on vaikelu. Võib öelda, et algusest peale ei ole juhtunud mitte midagi, mis kedagi triloogia seltskonnast muutnud või kasvatanud oleks. Kõik uued mõtted, ideed ja võimalused muutusi ellu viia leiavad oma läbikukkunud lõpu tänu tegelaste sügavalt juurdunud kompleksidele," võttis lavastaja Johannes Veski kokku kolme tüki ühisosa.

Seekord tahavad lavastuse keskmes olevad kamraadid teatrit teha. Nad on jõudnud arusaamisele, et üks õige teater peab ühiskonna toimimisse aktiivselt sekkuma. "Et teatris läbi lüüa, tuleb olla sotsiaalselt kriitiline, ühiskondlikult aktiivne ja reaktsiooniline ning võidelda õigluse, aususe, liigtarbimise, looduskaitse ja jumal teab veel mis teemal. Probleemiks muutub aga kurb tõsiasi, et piir probleemi lahendamise ja ärakasutamise vahel muutub häguseks või isegi olematuks," kirjeldas Veski lavastuses toimuma hakkavat.

Arvamus kõige kohta. Seltskond, kel napib nii haridust, uudishimu kui ka mõtteselgust, et mõnegi endast suurema probleemiga toime tulla, üritab lavastaja sõnul oma vajakajäämisi kompenseerida ülesümboliseeritud kunstilis-poliitiliste performance'ide, intensiivsuse ja sõjakusega. Tulemuseks on mõistagi naeruväärsus.

"Probleeme on maailmas rohkesti, neist räägivad paljud, enamik inimesi võtab ka seisukoha. Kui palju on meil aga adekvaatset infot, et arvata midagi islamimaailma käekäigu või energeetikatööstuse tippspetsialistide programmi kohta järgneva 50 aasta jooksul? Meie tegelased on selles suhtes enesekriitikata - arvamustest neil puudu ei tule. Mõni pindmine faktki on kunstiks keeratud," mõtestas Veski lahti probleemidega tegelemise tagamaid.