Investeerimisaktiivsus endiselt madal

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas statistikaameti täpsustatud andmetel esimeses  kvartalis aastatagusega võrreldes 8,5  protsenti. Võrreldes eelmise aastaga on majanduskasv jõudmas enamikele tegevusaladele, kuid kasvu kiirus on erinev. Endiselt läheb väga hästi ekspordivõimalustega töötleval tööstusel. Selle aasta kiirete kasvunumbrite taga on osaliselt ka eelmiste aastate langusest tingitud madal võrdlusbaas.

Sisenõudluse kasv kiirenes esimeses kvartalis 12,7 protsendini, millest üle poole andis varude suurenemine. Eelkõige suurenesid tooraine, lõpetamata toodangu ja valmistoodangu varud tööstuses ja ehituses. Kodumaiste investeeringute kasvutempo püsis eelmise kvartaliga samal tasemel (12 protsenti) ning eratarbimine kasvas 5,4 protsenti. Investeerimisaktiivsus on siiski endiselt madal ning kasvu taga on olulises osas ühekordsed investeeringud transpordivahenditesse. Nii ettevõtete kui eraisikute laenujääkide stabiilne vähenemine ning laenukäivete madal tase ei luba prognoosida laiapõhjalist investeeringute kasvu lähitulevikus.

Ekspordi kiirele kasvule aitavad kaasa tugev välisnõudlus, mõned väga tootlikud välisinvesteeringud ning edukas tegevuskulude optimeerimine. Ka aprillikuine väliskaubandusstatistika näitab, et vaatamata tugevale võrdlusbaasile hoogne ekspordi areng jätkub. Sisenõudluse suurenemise tõttu oli impordi kasv võrreldav ekspordi kasvuga, mistõttu netoekspordi panus majanduskasvu osutus esimeses kvartalis väiksemaks kui aasta tagasi.

Tähelepanuväärselt kiiresti areneb juba neljandat kvartalit järjest raadio-, televisiooni- ja sideseadmete tootmine. Selle tegevusala osakaal töötleva tööstuse lisandväärtuses ja  kasumis on viimase aastaga kasvanud hüppeliselt, ulatudes esimeses kvartalis vastavalt 15 ja 30 protsendini. Hõive järgi on aga selle valdkonna osakaal alla 6 protsendi. Kasvu panustasid jõuliselt ka veondus ja laondus, ehitus, kinnisvaraalane tegevus ja hulgikaubandus. Välisturismi elavnemise tõttu näitas tugevat tõusu ka majutus ja toitlustus.

Kui majanduslanguse ajal vähenesid ettevõtete kasumid palgatulust oluliselt kiiremini, siis nüüdses kasvufaasis on olukord vastupidine. Hüvitised töötajatele ehk palgatulu kasvas esimeses kvartalis 6 protsenti ning tegevuse ülejääk ehk ettevõtete kasumid 40 protsenti. Loodud lisandväärtus jagunes tööjõu ja kapitali vahel eelmise kvartaliga võrreldes samas proportsioonis ning kasumite osakaal on juba väga lähedal buumieelsele tasemele.

Järgnevatel kvartalitel peaks SKP aastane kasvutempo mõnevõrra aeglustuma, kuid aasta kokkuvõttes võib realiseeruda rahandusministeeriumi kevadprognoosi positiivne stsenaarium.