IT-agentuur toob hulga kõrgepalgalisi töökohti

Koorti sõnul töötab analoogsetes ELi agentuurides 50-600 inimest, kuid iga agentuuri täpne suurus sõltub selle juhist ning liikmesriikide ettekujutusest, kui palju spetsialiste peaks ELi küberjulgeolekut kaitsma.

Kuna Eestisse tuleb vaid IT-agentuuri juhtimiskeskus, hakkab osa agentuuri töötajaid elama Prantsusmaal Strasbourgis ja Austrias Sankt Johann im Pongaus, kuhu paigutatakse serverid.

"Eestis hakkab olema muidugi kõige tummisem osa, aga keegi peab ka rauda hooldama," selgitas Koort. Eesti riigi ja majanduse saadavast kasust nimetas asekantsler Eesti kui IT-riigi kuvandi tugevnemist, atraktiivsuse tõusu rahvusvaheliste korporatsioonide silmis, eratarbimise ning lennutranspordi mahu kasvu.

Lennukid ja hotellid täituvad. "Kuna nad pole just väikesepalgalised ja tulevad siia koos perega, jätavad nad osa rahast kindlasti Eestisse," rääkis Koort. "Hakkab toimuma rohkem lennureise, sest agentuuri hakkavad külastama teiste liikmesriikide esindajad ning siia hakkavad lendama ka töötajate sugulased, kes kõik peatuvad hotellides," lisas ta.

Poliitikutel oli oskust asi Eesti kasuks rääkida. IT-guru Linnar Viik ütles, et Euroopa IT-agentuuri juhtimiskeskuse rajamine Eestisse oli poliitiline otsus, millel pole ühtegi loogilist põhjendust.

Viigi sõnul näitab Eesti koostöö Prantsusmaaga, kus paikneb mitu Euroopale olulist asutust, siinsete poliitikute läbirääkimisoskust. Kahtlemata aitas Eesti poliitikute IT-lembus aga asjale kaasa, arvas Viik.

Viigi sõnul on praegu vara öelda, kui paljudele inimestele IT-agentuuri juhtimiskeskus tööd andma ja millist mõju majandusele avaldama hakkab, sest selleks on liiga vähe infot.

"Eestis on see kindlasti tavaline kontor, kus töötavad inimesed, mitte et siia hakataks servereid kokku kuhjama," kummutas Viik jutu, et juhtimiskeskus ehitatakse turvakaalutlustel maa alla, nagu seda on teinud pangad oma serveriruumidega. Viik lisas, et IT-agentuur ei loo ilmselt töökohti kohalikele inimestele, sest sinna otsitakse töötajaid üleeuroopalise konkursiga. Samas, kui Eestisse tulevad välismaised IT-tippspetsialistid, on riigil sellest kindlasti kasu, sõnas Viik.

Koorti sõnul saavad IT-agentuuri juhtimiskeskusse tööle kandideerida ka eestlased, kuid agentuuri juht peab tulema kuskilt mujalt. Ehkki juhi koha täitmiseks korraldatakse samuti üleeuroopaline konkurss, tehakse lõplik valik liikmesriikides ning hääletades. Seega on samuti oodata poliitilist otsust.

IT-agentuuri järel võivad tulla ka muud asutused. Riigikogu liige Valdo Randpere ei osanud öelda, mis IT-agentuuri juhtimiskeskus Eesti majandusele rahalisest küljest tähendaks.

"See on Eestile aga tunnustus. Ükskõik kui palju või vähe neid inimesi ka on, tekivad nende siin töötamisel koolitusvõimalused ja IT-agentuuri tulek võib olla eeldus muude asutuste Eestisse kolimisele," märkis Randpere.