Riigikontroll: arvestust riigimetsast raiutud puidu üle tuleb täiustada

Riigikontroll leidis, et pärast struktuurireformi saadakse riigimetsa lageraietest keskmiselt 17% hektari kohta enam puitu kui varem. See viitab võimalusele, et enne struktuurireformi ei jõudnud kogu riigimetsast raiutud puit ostjani.

Riigikontroll tegi auditis keskkonnaministeeriumile ettepaneku selgitada vastutajate tuvastamiseks välja varasemate puidukadude põhjused, et välistada nende esinemise võimalikkus RMK praeguses töökorralduses.

Keskkonnaminister kinnitas oma vastuskirjas, et raiest saadud puidu koguse suurenemine on põhjustatud peamiselt mõõtmistäpsuse ning töökorralduse paranemisest. Kuigi minister ei vaidlusta varasemaid puidukadusid, ei pea ta siiski võimalikuks tagasiulatuvalt varasemate aastate puidukadude põhjusi täpsemalt selgitada ja vastutajaid tuvastada. Minister tõdeb, et absoluutset varguskindlust ei anna veel ka praegune süsteem, mistõttu tuleb seda pidevalt täiustada.

Riigikontrolli arvates on RMK kontrollitavate langetustraktorite kasutuselevõtt küll parandanud riigimetsast raiutud puidu mõõtmistäpsust, kuid ei taga veel kogu raiutud puidu arvelevõtmist RMK laoarvestuses. Samuti tuleb parandada riigimetsast raiutud puidu teekonna jälgitavust raielangilt ostjani ja tagada veoselehtede kvaliteetne täitmine. Kuna praegune laoarvestuse korraldus ei võimalda hõlpsasti tuvastada, milliselt raielangilt või laost mingi puidukogus pärineb, siis on kadude ilmnemise korral raske kindlaks teha kao tekkekohta, põhjust ning võimalikku vastutajat.

Riigikontrolli hinnangul tuleks riigimetsast raiutud puidu arvestust oluliselt täiustada, sest praegune arvestussüsteem ei võimalda võrrelda riigimetsast raiutud ja ostjatele müüdud puidu kogust sortimentide kaupa ning on kasutatav eelkõige riigimetsast raiutud ja ostjatele müüdud puidu üldkoguste analüüsiks. Välja kujunenud tava kohaselt mõõdavad ostjad vastuvõetud puidu oma puidusortimentide klassifikatsioonist lähtudes, mis erineb RMK laoarvestuses kasutatavast, mistõttu on RMK laoarvestuses mõõdetud puidukoguste võrdlemine erinevate sortimentide tasemel ostja mõõtmisandmetega raskendatud.

Riik on Eesti suurim metsaomanik, kelle omandis on ligi 40 protsenti kogu Eesti metsast. Valdavat osa riigi omanduses olevast metsast majandab RMK.

RMK aastane käive on suurenenud 1,1 miljardilt kroonilt 2006. aastal kuni 1,8 miljardi kroonini 2010. aastal. RMK 2010. aasta kasum oli 418 miljonit krooni. RMK teenitud kasumist makstakse riigieelarvesse metsatulu.

2008. aasta suvel toimus RMKs struktuurireform, millega eraldati metsamajanduslike tööde planeerimine, korraldamine ja turustamine. Kui varasema töökorralduse puhul kavandas raied ja korraldas raietööd metskond, siis praegu kavandab ja korraldab raied kaks eri struktuuriüksust.

Raietöödeks üle antud ja raiest vastu võetud puidukoguste analüüsimisel selgus, et enne RMK struktuurireformi aastatel 2006–2008 oli lageraietest vastu võetud puidukogus keskmiselt umbes 96% üle antud kogusest. 2009. aastal võeti lageraietest vastu aga keskmiselt umbes 113% raieks üle antud puidukogusest.

Pärast reformi võttis RMK kasutusele nn kinnitatud langetustraktorid, mis võimaldavad raie käigus puidu koguse täpselt mõõta. Raiest saadud puit võetakse RMK laoarvestusse kinnitatud langetustraktorite mõõtmisandmete alusel ning see suurendab oluliselt laoarvestuse andmete usaldusväärsust. Auditi käigus selgus, et RMK kontrollib küll langetustraktorite mõõtmistäpsust, kuid ei veendu seejuures, kas kogu info RMK raielankidelt raiutud puidu koguste kohta saadetakse RMKsse.

Riigikontroll auditeeris, kas RMK arvestus riigimetsast raiutud ja ostjatele müüdud puidukoguste üle on läbipaistev ja kontrollitav ning kas RMK sisekontrollisüsteem tagab kogu raiutud puidu jõudmise ostjani.