Teisipäev 17. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tehke järele - 700 miljonit 10 aastaga

Kadrin Karner 10. juuni 2011, 00:00

"Umbes 700 miljoni euro ringis plaanime siia järgmisel kümnel aastal investeerida ja meil lihtsalt ei ole füüsilisi ressursse, et minna välja," vastas VKG juhatuse esimees Priit Rohumaa küsimusele, miks ei kiputa sarnaselt Eesti Energiale riigist välja.

Kõige varem 2015. või 2016. aastal tahab VKG alustada diislikütuse tootmisega. "Rafineerimistehas on väga suur investeering ja oleme sellega lõppfaasis. Järgmise aasta lõpus tahame tehast ehitama hakata," rääkis Rohumaa.

Tulevase tehase võimsus saab olema umbes 14 000 barrelit päevas ja kui Eesti diislituru maht on umbes 600 000 barrelit aastas, siis selline tehas katab terve Eesti diislivajaduse.

Kütusetootmisse tasub panustada. Teise Eesti suure investeerija - Tallinki - üks suuromanikke Ain Hanschmidt ütles VKG diislikütuse tootmise plaani kommenteerides, et energiakandjad on majanduse võtmeküsimus. "Kui sul on piisavalt palju energiat, siis võib selle baasil tänapäeva teaduse juures teha ükskõik mida. Vaadates, kuidas kütuse hinnad tõusevad ja missugusesse kosmosesse need kerkinud on, võib öelda, et see avaldab juba ka majandusele mõju," rääkis Hanschmidt, kes omal ajal Ühispanga juhina VKG omanikele laenu andis.

Kiviõli Keemiatööstusel suuri ja revolutsioonilisi plaane lähitulevikuks ei ole, ütles Kiviõli Keemiatööstuse tegevdirektor Robert Karpelin. Püütakse olemasolev korda teha. "Meil on kõik plaanid ja projektid seismas, kuna pangad meid veel eriti ei usalda. Plaane on palju, aga praegu ei saa nende kohta veel midagi öelda," selgitas tegevdirektor. Selle aastal on ettevõtte põhirõhk uue karjääri rajamisel ning 1. juulist ollakse jälle nn oma põlevkivi peal.

Mis on VKG fenomen? "Kütuse hinnad on ju igal pool tõusnud, nad fokuseerivad oma igapäevasele tegevusele ja üleüldine turg on ka positiivne. Kui vajadus kütuse järele on, siis tuleb ka tulu," vastas Hanschmidt.

Laienemine nõuab täiendavaid töökäsi. VKG juhatuse liikme ja arendusdirektori Jaanus Purga sõnul plaanitakse aastaks 2020 toota kõikides ettevõtte kaevandustes kokku 3,6 miljonit tonni põlevkivi aastas. See summa vastab sada protsenti VKG omatarbimisele ehk töötavad kõik praegused vabrikud ja valmis on ehitatud ka veel üks uus. "Need annavad kokku 450 000 tonni õliprodukte. Toorõli on sisendiks rafineerimistehasele, mootorkütuste - peaasjalikult diislikütuse - tootmiseks, mida toodetakse kogumahus üle poole," selgitas ta.

Lisaks sellele peaks olema aastaks 2020 valminud ka tsemenditehas, mis pidi valmima küll juba mõne aasta eest, kuid lükati majanduslanguse tõttu edasi. "Tsemenditehas tootlikkusega üks miljon tonni klinkrit vastab umbes kahele tonnile tsemendile, koos põlevkivituha kasutamisega," ütles Purga.

Samuti plaanitakse põlevkivi gaasi baasil soojus- ja elektrienergiat toota. "Me ei põleta mitte ühtegi tonni põlevkivi, aga õlitootmise käigus vabaneb gaas, millest toodamegi nii palju soojus- ja elektrienergiat, kui meil gaasi 450 000 tonni põlevkiviõli tootmisel vabaneb."

Laienemine töökäte arvu ei kahekordista, kuid töötajate arv kasvab praeguselt 1700 töötajalt arendusdirektori sõnul aastaks 2020 umbes 2100 kuni 2200 töötajani. Samas loodetakse käivet ühe töötaja kohta kahekordistada, et see oleks senise 100 000 euro asemel 200 000 eurot aastas. "Madala ja konservatiivse naftahinna puhul võiks meie käive olla 420 miljonit eurot," prognoosis Purga.

Eesti Energia loodab samuti aastal 2016 asuda diislikütust tootma

2012. aasta veebruaris on Auveres valmis esimene uus Enefit280 õlitehas. Esimene Enefit280 tehas alustab tööd augustis 2012. Eesmärk on 2016. aastaks lisada laiendatud õlitööstusele ka järeltöötlus ning hakata valmistama juba tanklas müümiseks sobilikku diislit, lisaks kütteõli ja toorbensiini.

Eesti Energia eesmärk on 2016. aastal toota u 20 000 barrelit vedelkütuseid päevas. Sellest ligikaudu pool oleks diisel ehk toodetaks pool miljonit tonni diislikütust aastas, mis vastab tänasele Eesti diiselkütuse tarbimisele.

Kodumaine vedelkütuste tööstus suurendab Eesti energeetilist julgeolekut.

Kuigi Eesti elektrivarustuskindlus on väga hästi tagatud, siis impordime praegu valdava osa tarbitavast vedelkütusest, mis on ühtlasi suurim oht energeetilise varustuskindluse seisukohalt. Kodumaine kvaliteetsete vedelkütuste tootmine annaks Eestile peaaegu täieliku energeetilise varustuskindluse. Majanduslikus mõttes on vedelkütuste tootmine põlevkivist väga kõrge lisandväärtusega tootmisharu. See on kasumlik, loob palju stabiilseid töökohti ja parandab oluliselt väliskaubanduse tasakaalu.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:55
Otsi:

Ava täpsem otsing