Õppetund

Island, mille pangandussüsteem 2008. aasta sügisel kokku kukkus, kõrvetades rahvusvahelisi investoreid, sai turult laenu isegi odavamalt kui Iirimaa IMFi ja ELi ühisest abipaketist.

Island müüs miljardi dollari väärtuses viieaastase tähtajaga võlakirju, mille intressimääraks kujunes 4,993% ning pakkumine märgiti Islandi rahandusministeeriumi andmeil kahekordselt üle. Peamine ostuhuvi tuli USAst ja Euroopast. Läti müüs 500 miljoni dollari väärtuses kümneaastase tähtajaga võlakirju, mille intressimääraks kujunes 5,491%.

Mõlema riigi jaoks on võlakirjamüük oluline verstapost, andes märku investorite usalduse taastumisest.

„Õppetund on selles, et mõlemad riigid on teinud seda, mida teha tuli. Mõlemad on väga dramaatiliselt oma eelarvet konsolideerinud,“ ütles Danske Banki vanemanalüütik Lars Christensen küsimuse peale, kas siin oleks õppetundi ka euroala raskustes perifeeriale, millel kapitaliturgudele ilmselt niipea asja ei ole. „Kas aga Kreeka suudaks teha midagi sarnast, eelarvet 10-20% ulatuses koomale tõmmata, selles on küsimus. See on eelkõige poliitilise tahte küsimus,“ ütles Christensen, märkides, et ei söandanud omal ajal ka seda loota, et Balti riigid nii ränga kokkuhoiuga toime tulevad.

OECD hinnangul kasvab Islandi majandus tänavu 2,2% ning tuleval aastal 2,9% ning eelarvedefitsiit alaneb 1,4%-le SKPst. Läinud kuul tõstis Islandi väärtpaberid rämpsuks hinnanud agentuur Fitch BB- reitingu väljavaate negatiivselt stabiilseks. Agentuurid Moody’s ja S&P on andnud Islandile kõige madalama investeerimisjärgu reitingu vastavalt tasemel Baa3 ja BBB-.

Island ei ole siiski veel kindlail jalgeil – kapitali riigist välja liikumisele on kriisis 80% kukkunud Islandi krooni kaitseks jätkuvalt piir peal – välismaistel investoritel on Islandil „kinni“ varad, mille maht küünib 30%-le Islandi SKPst. Valitsuse plaan on piirangutest järk-järgult 2015. a loobuda, kui finantssüsteem on taastunud. Pankade ja majanduse krahhi tulemusel on Islandi võlatase kasvanud 30%-lt SKPst 100%-le ning töötus püsib 7,8% tasemel. Maksutõuse ja kulukärpeid on valitsus kahe aasta jooksul ellu viinud 10% ulatuses SKPst. Kuid Islandi võimaliku maksejõuetuse riski (CDS) hindavad turud agentuuri Bloomberg andmeil madalamaks kui euroala riikidel Hispaanial, Portugalil, Kreekal ja Iirimaal.

Ka ajaleht Wall Street Journal märgib, et Islandi naasmises kapitaliturule on õppetund euroala hädalistele Kreekale, Iirimaale ja Portugalile. Ja see seisneb selles, et usaldusväärne ning järjekindel poliitika riigi uuesti jalule tõstmiseks on võitnud investorite usalduse sellest hoolimata, et majanduse toibumine on alles hapral alusel ning mitmed probleemid praegu veel püsimas.

Läti puhul tõstab Nomura pank investorite usalduse tagasivõitmisel esile ka selget eesmärki euro kasutuselevõtmiseks – kui see peaks kahtluse alla sattuma, võivad uuesti naasta ka kahtlused valuutakursi püsimise üle. Lars Christenseni sõnul pole oluline mitte niivõrd euro kasutuselevõtt kui majanduspoliitiline raamistik, mis selle jaoks on paika pandud. „Ilmselt sel põhjusel on turud ka hämmastavalt rahulikult suhtunud poliitilise olukorra uude pingestumisse Lätis," ütles ta.

Küsimusele, mis piirab euroalasse kuuluva Iirimaa valikuid Islandiga võrreldes, vastas Christensen, et pankade pankrot ei olnud ka Islandil n.ö valik. Asjad ei saanud lihtsalt teistmoodi minna. Olnuks ka Islandil valikuid, poleks panku ilmselt pankrotti lastud. Ning oluline on tähele panna, et kokku kukkus eelkõige investeerimispanganduse osa ja kõrvetada said välismaised investorid – kodumaise panganduse hoidis riik püsti nagu Iirimaal.

Mis aga puutub n.ö sisemisse devalveerimisse riigi konkurentsivõime taastamisel, siis ei ole Lars Christenseni sõnul seda kuigivõrd näha ei Lätis ega Kreekas – reaalset edu on saavutanud selles osas eelkõige Iirimaa.

„Nende riikide probleemid on sarnased ja kõigil on midagi üksteiselt õppida, kuid ühegi riigi kohta ei saa öelda, et see riik on kõik õigesti teinud,“ ütles Christensen. „Kreeka probleemid on samas sedavõrd suured, et piisavalt suurte kokkuhoiumeetmete elluviimine on väga suure küsimärgi all. Erastamiste jm meetmetega oleks võimalik välja rabeleda, aga kas see poliitiliselt võimalik on, on iseküsimus."