Kohus vähendas Erki Aaviku süüd

Ringkonnakohus mõistis WT endise juhi Erki Aaviku (49) õigeks episoodis, milles maakohus oli ta süüdi tunnistanud omastamiskvalifikatsiooni järgi. Episood sisaldas süüdistust 2003. aastal kahe miljoni krooni suuruse kahju tekitamises WT-l, teatas Tartu ringkonnakohus.

Samuti tühistas ringkonnakohus Aaviku süüdimõistmise omastamises isikuna, kes on varem toime pannud omastamise ning jättis ta selles kvalifikatsioonis süüdi vaid teo toimepanemises suures ulatuses.

Ringkonnakohus muutis ka Aavikule mõistetud karistust ning karistas teda kolmeaastase tingimisi vangistusega kolmeaastase katseajaga, mille jooksul peab ta alluma kriminaalhoolduse kontrollnõuetele. Maakohus oli Aavikule mõistnud nelja-aastase vangistuse, millest kohe kandmisele kuuluks kuus kuud. Ülejäänud vangistuse mõistis maakohus talle tingimisi kolmeaastase katseajaga. Karistusest on Aavik eelvangistusega reaalselt ära kandnud 2 kuud ja 14 päeva.

Samuti tühistas ringkonnakohus endise WT juhatuse liikme Helmo Hainsoo (63) õigeksmõistmise ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamisega WT-le suure varalise kahju tekitamises. Ringkonnakohus tunnistas Hainsoo selles süüdi ja mõistis talle kaheaastase tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga.

Kui maakohus mõistis kõik kulud ekspertiisidele ja tunnistajatasudele välja ainult Aavikult, siis ringkonnakohus mõistis need kulud osaliselt välja ka Hainsoolt.  Nimetatud kulude väljamõistmise jaotuse korrigeerimine oli tingitud sellest, et ringkonnakohus tunnistas Hainsoo ametiseisundi ärakasutamises süüdi samas episoodis, milles oli juba varem süüdi tunnistatud Aavik. Lisaks peab Hainsoo tasuma sundraha ja hüvitama muid menetluskulusid, kokku 29 934,64 eurot. 

Lisaks pidas ringkonnakohus põhjendatuks WT endise kommertsdirektori Tõnu Jaanimetsa (52) taotletud menetluskulude riigi kanda jätmist 17 705,61 euro ulatuses, samas kui maakohus seda taotlust ei rahuldanud.

Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

Kohtumenetluse pooled saavad tänase otsuse vaidlustamise soovist teatada seitsme päeva jooksul alates homsest.

Süüdistuse kohaselt korraldas Aavik 2003. aastal advokaadibüroo kaudu WT poolt deponeeritud kahe miljoni krooni ülekandmise enda tuttavaga seotud varifirmale. Süüdistuse järgi tekitas varifirma faktilise valduse WT ülekantud rahale ning sellega tekitas Aavik WT-le kahe miljoni kooni suuruse kahju. Ringkonnakohus aga leidis, et antud episoodis ei ole võimalik Aavikut omastamises süüdi mõista. Nimelt ei ole WT antud episoodiga varalist kahju kandnud, kuna järgmise aasta aprillis-mais kanti sama suur summa WT arvele tagasi. Samuti nägi kuni 31. detsembrini 2003 kehtinud karistusseadustiku omastamist kvalifitseeriv säte ette vastutuse võõra vallasasja ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest. Riigikohtu varasema otsuse kohaselt ei ole aga panga arvelduskontol olev raha käsitatav asjana ning tegemist on arvelduskonto omaniku varalise nõudega panga vastu. Varaline nõue ei saa olla süüdistatava valduses, kuna valdus on tegelik võim asja üle. Seega ei toimu ülekannete tegemisel valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramist. 

Kuna ühes omastamissüüdistuse episoodis mõistis ringkonnakohus Aaviku õigeks, siis teises episoodis (75 000 euro omastamine) ei saanud teda süüdi mõista isikuna, kes on varem toime pannud omastamise. Sel põhjusel jäi ta süüdi vaid omastamises suures ulatuses.

Ringkonnakohus leidis, et rapsiseemne varumisega Weroli nõukogu poolt kinnitatud eelarvet ületades tegutsesid Hainsoo ja Aavik kooskõlastatult ja ühtse tahtlusega. Weroli kaheliikmeline juhatus tegutses omavahel kooskõlastatult ühtse juhtimis- ja vastutusorganina. Hainsoo kui ühe juhatuse liikme osavõtu välistamine ametiseisundi kuritarvitamisega suure varalise kahju tekitamises ei saa olla kooskõlas reaalsusega äriühingu juhtimisel. Sel põhjusel tunnistas ringkonnakohus Hainsoo süüdi. Ringkonnakohtus leidis tõendamist, et Aavik ja Hainsoo tekitasid WT-le varalist kahju 30 854 149,82 krooni. Menetluse käigus maakohtus WT loobus tekitatud kahju hüvitamise nõudest. 

Maakohus mõistis Aavikule sanktsiooni ülemmäära lähedase karistuse, kuna maksimumkaristus ulatub viie aastani. Ringkonnakohus leidis aga, et sellise karistuse mõistmine Aavikule ei ole põhjendatud ning luges õiglaseks karistuseks kolmeaastase vangistuse. Lähtudes Aaviku isikust ei pidanud ringkonnakohus vangistuse reaalset ärakandmist aga otstarbekaks. Süütegude toimepanemisest on praeguseks möödunud juba rohkem kui kuus aastat ning selle aja jooksul on Aavik elanud seaduskuulekalt. Samuti on Aavik juba vahi all viibimisega osa karistusest reaalselt ära kandnud. Lisaks vähendas ringkonnakohus Aaviku süüdistuse mahtu. Maakohus põhjendas Aavikule karistuse mõistmist sellega, et viimase teo motiiviks oli soov realiseerida oma isiklikku võimekust ja saavutada tunnustus. Ringkonnakohtu hinnangul seda Aavikule ette heita ei saa, küll aga on etteheidetav see, milliseid vahendeid ta selleks kasutas.

Hainsoole karistuse mõistmisel arvestas ringkonnakohus tema osalemisega rapsiseemne varumisel eelarves ettenähtust tunduvalt suuremas ulatuses, mille tulemuseks oli kahjum WT-le. Samas on Hainsoo käitumine pärast süütegude toimepanemist olnud laitmatu. Neil asjaoludel leidis ringkonnakohus, et ei piisa küll Hainsoo karistamisest rahalise karistusega, kuid talle tuleb mõista tingimisi vangistus.