Island ja Läti on kapitaliturul tagasi

Sirje Rank 13. juuni 2011, 00:00

Island, mille pangandussüsteem 2008. aasta sügisel kokku kukkus, kõrvetades rahvusvahelisi investoreid, sai turult laenu isegi odavamalt kui Iirimaa IMFi ja ELi ühisest abipaketist.

Island müüs miljardi dollari väärtuses viieaastase tähtajaga võlakirju, mille intressimääraks kujunes 4,993%, ning pakkumine märgiti Islandi rahandusministeeriumi andmeil kahekordselt üle. Peamine ostuhuvi tuli USAst ja Euroopast. Läti müüs 500 miljoni dollari väärtuses kümneaastase tähtajaga võlakirju, mille intressimääraks kujunes 5,491%.

Mõlema riigi jaoks on võlakirjamüük oluline verstapost, andes märku investorite usalduse taastumisest.

"Õppetund on selles, et mõlemad riigid on teinud seda, mida teha tuli. Mõlemad on väga dramaatiliselt oma eelarvet konsolideerinud," ütles Danske Banki vanemanalüütik Lars Christensen küsimuse peale, kas siin oleks õppetundi ka euroala raskustes perifeeriale, millel kapitaliturgudele ilmselt niipea asja ei ole. "Kas aga Kreeka suudaks teha midagi sarnast, eelarvet 10-20% ulatuses koomale tõmmata, selles on küsimus. See on eelkõige poliitilise tahte küsimus," ütles Christensen, märkides, et ei söandanud omal ajal ka seda loota, et Balti riigid nii ränga kokkuhoiuga toime tulevad.

Island ei ole siiski veel kindlatel jalgadel. Kapitali riigist välja liikumisele on kriisis 80% kukkunud Islandi krooni kaitseks jätkuvalt piir peal - välismaistel investoritel on Islandil "kinni varad, mille maht küünib 30%-le Islandi SKPst. Valitsuse plaan on piirangutest järk-järgult 2015. aastaks loobuda, kui finantssüsteem on taastunud.

Maksutõuse ja kulukärpeid on valitsus kahe aasta jooksul ellu viinud 10% ulatuses SKPst. Kuid Islandi võimaliku maksejõuetuse riski (CDS) hindavad turud agentuuri Bloomberg andmeil madalamaks kui euroala riikidel Hispaanial, Portugalil, Kreekal ja Iirimaal.

Õppetund Kreekale, Iirimaale ja Portugalile. Ka ajaleht Wall Street Journal märgib, et Islandi naasmises kapitaliturule on õppetund euroala hädalistele Kreekale, Iirimaale ja Portugalile. See seisneb selles, et usaldusväärne ning järjekindel riigi uuesti jalule tõstmise poliitika on võitnud investorite usalduse sellest hoolimata, et majanduse toibumine on alles hapral alusel ning mitmed probleemid praegu veel püsimas.

Läti puhul tõstab Nomura pank investorite usalduse tagasivõitmisel esile ka selget euro kasutuselevõtmise eesmärki - kui see peaks kahtluse alla sattuma, võivad uuesti naasta ka kahtlused valuutakursi püsimises. Christenseni sõnul pole oluline mitte niivõrd euro kasutuselevõtt kui majanduspoliitiline raamistik, mis selle jaoks paika on pandud. "Ilmselt sel põhjusel on turud rahulikult suhtunud poliitilise olukorra uude pingestumisse Lätis," ütles ta.

Küsimusele, mis piirab euroalasse kuuluva Iirimaa valikuid Islandiga võrreldes, vastas Christensen, et pankade pankrot ei olnud ka Islandil n-ö valik. Asjad ei saanud lihtsalt teistmoodi minna.

Mis aga puutub n-ö sisemisse devalveerimisse riigi konkurentsivõime taastamisel, siis ei ole Christenseni sõnul seda kuigivõrd näha ei Lätis ega Kreekas - edu on saavutanud selles eelkõige Iirimaa.

"Nende riikide probleemid on sarnased ja kõigil on midagi üksteiselt õppida, kuid ühegi riigi kohta ei saa öelda, et see riik on kõik õigesti teinud," ütles Christensen. "Kreeka probleemid on samas sedavõrd suured, et piisavalt suurte kokkuhoiumeetmete elluviimine on väga suure küsimärgi all."

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:55
Otsi:

Ava täpsem otsing