Reede 24. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kas häkkerid on muutunud targemaks?

Kadrin Karner 12. juuni 2011, 12:06

Financial Times teatel tungisid häkkerid sisse Citigroupi Põhja-Ameerika kaardidivisjoni, kopeerides sealt üle 200 000 kliendi andmed. Kuigi suurt tähelepanu ja pealkirju on pälvinud Sony ja Michaels andmelekked, on Citi rünnak tähelepanuväärsem, kirjutas Martha C. White moneyland.time.com-is ja tõdes, et on olnud üks raske nädal.

Täna hommikul avaldas IMF info, et ka nende arvutisüsteemidesse on sisse tungitud ning püütud sealt erinevat infot kopeerida.

Identiteedivarguste uurimisega tegeleva organisatsiooni sõnul rünnati eelmise aastal 16 miljonit kontot erinevates pankades, ettevõtetes, haridusasutustes, meditsiiniasutustes ja valitsuses.

USAs pangahoiuste kindlustamisega tegeleva korporatsiooni juht Sheila Bairi sõnul plaanitakse pankade online-turvalisust veelgi enam kontrollima hakata ning mõnele pangale on juba antud range soovitus panustada rohkem oma turvalisuse tagamisse. 

Tänapäeva pangaröövlid erinevad traditsioonilistest pangaröövlitest tunduvalt. Edukad pangaröövlid ei ole kasuta enam relva vaid on varustatud arvutiklaviatuuriga. Küberkurjategijate ja pankade vahel on käimas nn võidurelvastumine. Kahjuks tundub, et viimasel ajal on edukamad olnud häkkerid.

Identiteedivaraste tabamisega tegeleva John Sileo sõnul ei ole asi selles, et häkkerid on targemaks saanud vaid nad on lihtsalt nihutanud oma strateegiat. „Selle asemel, et rünnata eesust, "räägivad" nad ära mõne igavleva valvuri varusissepääsu juures.“

„Ma arvan, et põhjus seisneb siin inimfaktoris,“ lisas Sileo. Tema sõnul toimub süsteem nii, et mõnele pahaaimamatule töötajale läkitatakse pahavara või nuhkvaraga link, kusjuures sotsiaalvõrgustikud on avanud selle jaoks täiesti uue maailma. Inimesed, kes mitte kunagi ei ava kahtlasi e-maile usaldavad sõpradelt tulnud linke ja avavad neid. Loomulikult pole tegemist sõprade saadetud lingiga vaid häkkerite loodud süsteemiga.  

Teine häkkerite salauks on nutitelefonid, mille erinevatesse rakendustesse saab pahavara kinnitada. Sileo sõnul esimene ja kõige lihtsam asi, mida iga inimene enda kaitsmiseks teha saab, on oma telefonile parooli alla panemine. Telefoni varguse või kaotamise korral annab parool märkimisväärse ajavõidu.

Sileo sõnul peavad ka pangad pöörama rohkem tähelepanu kõikide oma töötajate koolitamisele, mitte lootma ainult kõrgtasemeliste IT-spetsialistidele.

Mida siis Citi panga kaardiomanikud edasi peaks tegema? Kuigi rünnak panga andmetele toimus mais, ei tähenda see, et kuritegelikul teel saadud andmeid kohe müüki pandaks. Sileo soovitab siduda oma pangakonto sõnumiga saadetava teavitusega, mille abil oleks võimalik kohe teada saada, et keegi teine kasutab sinu kontot. 

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. June 2011, 12:06
Otsi:

Ava täpsem otsing