Leedu meelitab

Leedusse tehtud eestlaste otseinvesteeringute kogumaht möödus 2010. aastal Lätist ning selle aasta esimeses kvartalis on toimunud lausa hüppeline kasv.

"Kui välja arvata finantssektor, siis on viimasel ajal palju otseinvesteeringuid Leetu teinud Põhjamaade firmad Eesti kaudu," selgitas kasvu põhjuseid news2biz Lithuania toimetaja Ramunas Kontrimas.

Lisaks on tema kinnitusel ühe märkimisväärse otseinvesteeringu teinud Eesti kapitalil põhinev BLRT Grupp ning kasvule aitavad kaasa ka kinnisvaraarendajad ja ehitusfirmad nagu E.L.L. Kinnisvara, Nordic Contractors ja Merko.

BLRT paugutab. Eesti ettevõte BLRT Grupp tegi suuremahulise investeeringu Leetu 2010. aastal, mil ostis Klaipedas laevaehitustehase Baltija. Grupi juhatuse esimehe Fjodor Bermani kinnitusel ulatusid möödunud aasta investeeringud kokku 45 miljonini euroni ning sel aastal investeeritakse ligi 63 miljonit eurot. "Tänavune suurim investeering on aga uue metalli ja metallitoodete müügi ning töötlemisega tegeleva ettevõtte Elme Metall teenindus- ja logistikakeskuse rajamine Riiga, mille maht on ligi 20 miljonit eurot," lisas ta.

Lisaks kuulub BLRT Grupi koosseisu Leedus registreeritud ettevõte Vakaru Laivu Gamykla, mis koosneb 23 tütarettevõttest ning ehitab ja remondib laevu. "Vakaru Laivu Gamykla teebki investeeringuid. 2010. aastal investeeris ettevõte 7 miljonit eurot, selle aasta eelarve näeb ette investeeringuid 10 miljoni euro eest," kinnitas Berman. Sel aastal plaanitakse suuremaid investeeringuid teha Leedu ettevõtte kaudu.

Tuulepargiäril suur potentsiaal. Tuuleparke arendava Nelja Energia OÜ juhi Martin Kruusi sõnul on Leedu perspektiivikas turg ning ettevõte kavatseb otseinvesteeringuid sinna veelgi suurendada. Praegu on Nelja Energial Leedus kaks töötavat tuuleparki, mõlema investeerimismaht 21-22 miljonit eurot. Nüüd ehitatakse juhi kinnitusel kahte parki lisaks, millest ühe investeering ulatub 22,5 ja teise 57,5 miljoni euroni.

Kruusi kinnitusel on Nelja Energia tegevuspiirkonnaks kolm Balti riiki, kuid Lätis ei tehta praktiliselt midagi. "Seal pole ühtegi tuuleparki ehitanud ja ei praegu plaani ka," märkis ta. Leedu taastuvenergia toetamine on paremini paika pandud ja see soosib investeerimist, põhjendas Kruus.

Leedus tütarettevõtte asutanud Eesti telefonioperaator General DataComm International OÜ tegutseb sealsel turul hoopis energeetika valdkonnas. "Seal on meil üks varajases järgus energeetikaga seotud projekt ning oleme sinna viimasel ajal teinud otseinvesteeringuid umbes 200 000 euro eest," rääkis ettevõtte juht Igor Ganjušev.

Projekt käivitub 2014. aastal. "Meie osalus peaks olema 4,4 miljonit eurot, mille teeme ära kolme aasta jooksul," sõnas Ganjušev.

Leedusse minek oli õige otsus. Pikaajalisemad plaanid Leedus on aga panga- ja turvatehnoloogia valdkonnas tegutseval Hansab Grupil, kellel on seal tütarettevõte juba 16 aastat. Hansabi juhi Aigar Urva sõnul ulatus ettevõtte esialgne investeering Leetu umbes poole miljoni kroonini, kuid kogu tegevuse vältel on jäetud teenitud kasum sinna. "Oleme sinna kontorihoone ehitanud ja maa ostnud, mille väärtus on 1,6 miljonit eurot," rääkis Urva.

Lisaks asub Hansabil Leedus kaks firmat ning nende omakapital on juhi hinnangul paarkümmend miljonit krooni. Seega kokku ulatub investeeringute summa umbes 3,2 miljoni euroni.

Urva kinnitusel töötab filiaal kasumlikult ning sel aastal tuleb ehk isegi kogu grupi parim käive Leedu firmast.

Hansab tegutseb ka Lätis ja Ukrainas. Lätis on juhi sõnul tulenevalt ärikultuurist ja omapäradest vaieldamatult kõige keerulisem tegutseda. "Leedu majanduskasv on praegu sama mis Eestis ning seega oli täiesti õige otsus sinna omal ajal minna," arvas ta.

Leedukaid Eesti ei ahvatle. Statistikast ilmneb, et kuigi eestlaste huvi Leedu vastu on suur, siis leedukad Eestisse otseinvesteeringuid tegema ei kipu. 2010. aastal oli leedukate otseinvesteeringute maht Eestisse üle viie korra väiksem kui vastupidi.

Urva arvates peitub põhjus selles, et Eesti majandus on arengult Leedust ees olnud. "Meiegi viisime oma know-how, mida siin kasutasime, algul üle Lätti ja siis Leetu," selgitas ta. Sedasi on Urva meelest lihtsam liikuda kui teistpidi, kuna neil ei ole siia nii palju uusi asju tuua ja seega pole nii kerge siin konkurentsieelist saavutada.

Teine takistav tegur on Urva sõnul juhtimisstiilide eripära. Leedu juhid on suhteliselt autokraatlikud ja tahavad ise otsustada. "Neil tekivad tihti siin Eestis konflikte ja nad on liiga ise kontrollivad," rääkis ta, lisades, et eestlastel on rohkem Põhjamaade juhtimisstiil.

Tundub, et suurem osa praegustes uutest projektidest tulevad ainult siis, kui neil on riigi või Euroopa Liidu rahaline toetus.

Mõned rahvusvahelised nimed on lähiaastatel siia meelitatud, nagu Barclays ja Western Union. Tõsi ta on, et nende kohalolek näitab Leedu pühendumist, et muuta kohalikud tingimused välisinvesteeringuteks sobivaks. Samas kurnatakse kohalikud ettevõtted välja kodumaistest talentidest, kes vahetavad vana töö uue turvalisema ja tasuvama rahvusvahelise ettevõtte ametikoha vastu.