Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Saksamaa teeb pöörde

Katri Soe-Surén 13. juuni 2011, 00:00

Saksamaa ei pane kinni mitte ainult tuumajaamu, vaid lõpetab ka tuumatehnoloogia arendamise ja ekspordi. Taastuvenergia tehnoloogiate arendamises loodetakse muust maailmast ette jõuda. Kemfert on veendunud, et tuumatehnoloogia kuulub minevikku.

Intervjuu Saksa Majandusuuringute Instituudi (DIW) eksperdi prof. dr. Claudia Kemfertiga Berliini Välispressi Klubis (VAP).

Kemfert on DIW energeetika, transpordi ja keskkonna osakonna juhataja.

Kas tuumaenergiast loobumine on majanduslikult võimalik ja milliseks kujuneb selle mõju elektri hinnale? Majanduslikult on tuumaenergiast loobumine mõistlik ja võimalik, tuleb ainult vaadata, millised on loobumiseks vajalikud komponendid. Järgmise kümne aasta jooksul tuleb kahekordistada taastuvenergia osakaal praeguselt 17 protsendilt 35-le. Vajalikud on investeeringud, tuleb selgitada, kes need teeb ja milline on riigi panus. Millised uued firmad turule tulevad - seni oli ju Saksa energiaturul neljast suurest kontsernist koosnev oligopol, kuhu teistel oli raske siseneda. Investeeringute maht ulatub kuni 5 miljardi euroni aastas.

Kui palju tõuseb tuumajaamade sulgemise järel elektri hind tarbijale? Oleme arvestanud elektri börsihinna tõusuga umbes 22 protsendi võrra. See on aga ainult börsihind, millele avaldavad omakorda tasakaalustavat mõju taastuvenergia arendamiseks minevad maksud. Kivisöepõhiste elektrijaamade suurem rakendamine tõstab kulutusi CO2 kvootidele, samas suureneb aga soodsa hinnaga elektri import teistest riikidest. Kokkuvõttes arvestame eraisikute puhul hinnatõusuga suurusjärgus 1,5 kuni maksimaalselt 6 protsenti. Oodatav hinnatõus on seega vägagi mõõdukas, umbes 0,4 kuni 1,4 senti kW/h kohta.

Milline on elektri hinna tõusu mõju Saksa tööstusele? Energiat intensiivselt vajavatele tööstusettevõtetele on ette nähtud mitmeid soodustusi maksuvabastustest kahepoolsete lepinguteni elektritootjatega. Lõuna-Saksamaa autotööstus näiteks on aga juba praegu 50% ulatuses üle läinud Prantsusmaa tuumajaamadest tarnitavale odavale elektrile, nii et nende jaoks midagi oluliselt ei muutu.

Kui paljud eratarbijad on viimastel aastatel vahetanud elektritootjat ning üle läinud taastuvenergia tarbimisele? See protsent on olnud väga väike, viimastel aastatel umbes 5% tarbijatest ehk umbes 1 miljonit eramajapidamist. Siin on veel kõvasti arenguruumi.

Kui suur on tõenäosus, et talvel ei jätku tuumajaamade väljalülitamise tagajärjel voolu? Jah, talvekuudel on lüngad võimalikud, kui nõudlus on suur ning päikest ja tuult ei ole. Selleks on valitsus ette näinud sammsammulise loobumise tuumajaamadest ning jätnud nn külma reservi ühe tuumajaama. Fakt on aga ka see, et Saksamaa on varem rohkem voolu tootnud kui tarbinud, eksport langeb nüüd küll ära, kuid olemasolevad jaamad suudavad võimsust lisada.

Kui õige on väide, et Saksamaa tuleks nõrga tarbimisega perioodil toime ka vaid tuule- ja päikeseenergiaga? See on õige, aga ainult teoreetiliselt. Suvisel ajal, kui päikese osakaal on piisavalt suur, kui on korralikult tuult ja kui nädalavahetusel on vähe tarbimist, siis tõepoolest neist kahest energiaallikast piisab. Positiivne tuumajaamade väljalülitamisel on see, et kui varem juhtus tihti nii, et võrk oli ületootmise tõttu täis ja suur osa tuulegeneraatoreid lihtsalt seisid, siis nüüd võib juba Põhja-Saksamaal märgata, et tuulikud jälle töötavad.

Kui suure lünga jätab Saksamaa elektriga varustamisse tuumajaamade sulgemine? Tuumajaamadest tuli 20 GW aastas, veel 42 GW tuli kivisöejaamadest. Arvestades, et pooled kivisöejaamad on tehnoloogiliselt vananenud, tuleb lähiaastatel tekitada uusi gaasil või kivisöel töötavaid jaamu koguvõimsusega 40 GW ehk siis vaja on ehitada 26 uut jaama.

Mida tähendab tuumajaamadest loobumine konkreetselt Saksamaa CO2 kvootide bilansile? C02 õhkupaiskamine suureneb kuni 9 protsenti, mis teeb umbes 26 miljonit tonni saastekvoote aastas.

Kas Saksamaa saab tuumaenergiast loobumisel eeskujuks teistele riikidele? Siiani seda märgata ei ole, kui Šveits välja arvata. Olen siiski veendunud, et pikas perspektiivis kuulub tuumaenergeetika minevikutehnoloogia valdkonda. Lihtsalt iga riik peab oma tee tulevikku ise leidma ja see kujuneb pikaks.

Mida me lühemas ja keskmises perspektiivis näeme, on kivisöetehnoloogia renessanss, millel on muidugi rasked tagajärjed Maa CO2 bilansile. Saksamaa ei loobu mitte aga ainult tuumaenergiast, vaid lõpetatakse ka tuumatehnoloogia arendamine. Nii näiteks on juba Siemens teatanud, et lõpetab tuumajaamade ehituse ning asendab selle tootmisala gaasipõletustehaste ning taastuvenergiat kasutavate tehnoloogiate arendamisega.

Millised on tuumaenergiast loobumise mõjud Saksa tööturule? Saksamaal on praegu taastuvenergia eri harudes ligikaudu 370 000 töökohta. Arvestame, et aastaks 2025 on meil sel alal juba 600 000 töökohta. Selge on aga ka see, et riigi ja firmade ees seisab massiivne väljakutse majanduse ümberstruktureerimiseks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:55
Otsi:

Ava täpsem otsing