Teder plaanib Eestis raha keerutada

"See on sadamaala, millega tegeleme. Umbes kümme aastat on möödas sellest ajast, kui me selle krundi ostsime," lausus Teder, kelle nime vahepeal kinnistu omanike seast ei leidnud, kuid kes tõenäoliselt tegelikult omanikeringist ei lahkunud.

Admiraliteedi basseini kinnistud olid Tederi kunagise firma Celia Crowd (endise nimega Ühendatud Kapital) peamine vara. Kui aga Tederil puhkes Ukraina äriprojekti pärast tüli Arco Varaga, siis hakkasid need kinnistud vahetama omanikku. Arco Vara üritas tehinguid kohtus tühistada. Eelmise aasta lõpus müüs Arco Vara tütarettevõte Arco Investeeringute nõude Celia Crowdi vastu EMF Investile, mille omanikud olid Eve ja Margus Fink. 137,9 miljoni kroonise nõude Celia Crowdi vastu müüs Arco Vara 52 miljoni krooni eest.

Tederi kinnitusel ei puuduta nõude müük Finkidele kuidagi tema plaane Admiraliteedi basseini arendusega. "Sel nõudel pole projektiga mingit pistmist," vastas Teder küsimusele, kui palju raha ta Finkidele maksis, et kinnistuga seotud vaidlus ära lõpeks.

"Oleme sinna krundile joonistanud peale erinevaid kontseptsioone. Kui vaatame, mis toimub näiteks Rotermannis, siis see pole päris õige. Me oleme kasutanud erinevaid konsultante, ka Bristolist, kuhu on tehtud väga ilusaid ja toredaid asju. Oleme jõudnud koostöös nendega arusaamani, et Tallinnas peaksid need asjad olema ikkagi suletud," rääkis Teder plaanitavast arendusest.

Rotermannist erinev visioon. "Üks asi, mis on meil puudu, oleks ilusate klaaskatustega suletud linnaruum, mis imiteerib tänavaid ja kvartaleid. Inimestele tuleb pakkuda tuule ja ilma eest varju, kui tahad kaubandust teha. Meil on sadamaalal mingi 3-4 hektarit maad. Sinna pole mõtet uut Rotermanni teha, meie eeliseks on suurus," märkis Teder.

Teder arvab, et arendus tuleks ehitada välja ühe korraga, mitte etapiviisil.

"Pole mõtet hakata ükshaaval konkureerima ja maju ehitama. Praegu üritame joonistada sinna ühte suurt tervikkontseptsiooni, et ehitada korraga kõik välja," märkis ta.

Tederi hinnangul peaks selle aasta jõuludeks saama paika täpsem visioon, mis tuleks koos kohaliku võimuga üle vaadata. Samuti tuleb leida investorid, kes on nõus arendust rahastama.

"Võiksime sellega järgmisel aastal alustada," märkis Teder. Samas tõdes ta, et investoreid leida pole lihtne, sest kohalikel pole piisavalt raha ja välisinvestorite jaoks on investeerimisvõimaluste valik väga lai. Ühe võimalusena nimetas Teder investorite kaasamist börsi kaudu.

Sadamaala arendus tooks kasu ettevõtlusele. "Kõik kinnisvara arendusideed, mis praegu kesklinna täiendada võiksid, on kesklinnas tegutsevatele ettevõtetele ja Tallinnale positiivsed. Kesklinna ja Tallinna sadama piirkonnas on kohalikke, turiste ja on ostujõudu," kommenteeris Tederi plaane Colliers International Advisors OÜ tegevjuht Avo Rõõmussaar.

"Kui keegi ütleb, et teeb tuleval aastal äriplaani, et panna sadam toimima, siis sel on jumet küll, potentsiaal on sel olemas. 100-200 miljonit eurot pole selle projekti raames suur raha," rääkis Rõõmussaar. Ta lisas, et sellise mahuga projekti finantseerijat tuleks otsida väljastpoolt Eestit. "Kerge see Tederil olema ei saa. Peab olema tugev usk tulevikku," märkis Rõõmussaar.

Teder peab sadamaala põhiliseks probleemiks transpordiühendust. Tema arvates võiks linn pikendada trolliliini Balti jaamast sadamani, sest Balti jaam pole praegu enam mingi sihtpunkt, kuhu inimesed peaksid Mustamäelt või Õismäelt sõitma.

Ettevõtja Hillar Tederile kuulub nüüd tänu aktsiakapitali tõstmisele enamus Ukraina kinnisvaraärist. Ettevõtte vastu tunneb teiste hulgas huvi ka USA pank Goldman Sachs.

Järgneb intervjuu Hillar Tederiga.

Teie osalus Ukraina kaubakeskusi haldavas ettevõttes Arricano Trading on nüüd tänu aktsiakapitali tõstmisele 83%. Kas plaanis on veel investeerida? Jah, on küll. Plaanime suurendada aktsiakapitali 250 miljoni euroni. Alguses oli aktsiakapitali 90 miljonit. Eelmise aasta oktoobris tuli meile 30 miljoni dollariga Londoni börsil registreeritud ettevõte Ukrainian Properties & Development PLC (DUPD). Ise panime sügisel 60 miljonit, praegu on 180 miljonit eurot. Praegu oleme lõpetamas läbirääkimisi investeerimispangaga Goldman Sachs. 1. juuliks peaks olema selge, kas lööme käed.

Kui suur osalus neil oleks? Nad tuleksid 30-40 miljoni dollariga. Praegu arutame, kui suures osas hakkavad nad kohe aktsionäriks ja kui suures osas on tegemist konverteeritava krediidiga - ehk annavad sisuliselt laenu ja omavad õigust mis tahes hetkel konverteerida seda aktsiakapitaliks. Aktsionäride vahel on lepitud kokku, et aktsiakapitaliga minnakse kuni 250 miljoni dollarini. See on plaanis sel aastal.

Praegu on turul häid projekte, mida tasuks teha. Näiteks metroojaama krunt. Selliseid hetki ei tohi maha magada. Mõistlik on kaasata kapitali ja pigem projektid valmis teha, kui ootama jääda.

Kas plaanite enda osalust veel suurendada? Pigem mitte, kui Goldman Sachs jt tulevad juurde, siis osalus pigem väheneb. Kui kõik läheb nii, nagu plaanitud, siis meile jääb 75%-line osalus ja teistele jääb 25%. Kuid see võib muutuda, sõltuvalt sellest, palju me raha vajame. Idee on selles, et teha rohkem projekte rohkemate partneritega, aga nii, et sinna investeeritud raha kasumlikkus ei väheneks.

Kuidas Kiievis asuval kaubanduskeskusel Sky Mall läheb? Sky Mallil läheb hästi. Kõik pinnad on välja renditud, eks seal joonistatakse järgmist järjekorda ja praegu käivad rohkem ideoloogilised vaidlused, et kui palju teha sinna vaba aja veetmiseks ja kui palju kaubanduseks. Eestis teatavasti ju kaubanduskeskustes vaba aja veetmise võimalus puudub. Kuid Ukraina turul on kombeks, et tehakse vaba aja veetmise võimalus sinna juurde, autodroomid jne.

Head näited on viimasel ajal tehtud Türgis, kus toitlustus- ja kaubanduspinnad on keskuses 20 000 ruutmeetril.

Kas plaanite osalust Sky Mallis suurendada? See saab selgeks kuskil septembris. Kahe otsaga asi - meil on optsioonileping, samas partner sooviks jääda ettevõttesse alles ja pole välistatud, et see sobib meile ka. Sest investeeringuid oleks vaja ka teiste projektide jaoks.

Autor: Kaisa Tahlfeld