Edukas arendus nõuab raamide lõhkumist

Tänavu Eesti parima toiduaine tiitlit kandva Saibi tootearendusega kompas Leibur traditsioonide lõhkumise piire - leib on ju olnud ikka meie püha põhitoit, mille üle nalja ei visata. Näib justkui olevat võimatu sellise tavalise toidukraami - nagu leib - tootearenduses midagi revolutsioonilist korda saata. Leib on ju vanem kui meie.

Leiburi tootearendajad aga ei hoolinud dogmadest, sest eks üks õige innovatsioon olegi tavapärasuse eiramine. Kolm aastat kestnud arendusprojekt tipnes rukkijahust valmistatud saia turuletoomisega. Sündis Saib. Ehk leib + sai = saib.

Tootearenduse alguspunktiks oli vajadus - Leibur soetas 2005. aastal uue saiaküpsetamise liini ja sellele oli maksimaalselt efektiivset rakendust vaja. Arendustöö lõpp-punktiks sai edukas ja kasumit toov toode. Kulus küll kolm aastat, enne kui uudistoode turule jõudis. Kuigi tavaliselt peaks uudistoode jõudma müüki umbes aastaga pärast idee tekkimist, vajutas seekord ka majanduskriis Saibi turule toomisele pidurit.

Praegu on Saib Leiburi tooteportfellis müügimahult kolmas toode Kirde saia ja Kuldse röstsaia järel. Uued tooted moodustavad siseturu müügist 35%.

Teine positiivne näide, mis ka seekordse Tööstuse ajakirja veergudel kajastamist leiab, on UPM-Kymmene Otepää vineeritehase tootearendus. Õigupoolest tootearendusega tegeldakse küll kontserni Soome ettevõtetes, aga kodumaise tooraine maksimaalse vääristamise seisukohalt teeb firma ometi tänuväärset tööd.

Paljud tootearendused, mis puidutööstuses on toimunud, on olnud ka tehnoloogiaarenduse ja -siirde tulemus. Näiteks võib tuua tehases viimistletud ja värvitud voodrilaudu, puidust erinevate omadustega seinaelemente, mida hõlbus paigaldada, täppistöötlusega talasid, termopuitu ning erinevate kasutusaladega vineeri ja spooni.