Elektrienergia haldamine annab 30% kokkuhoidu

Jutud sellest, et elektrienergia läheb tarbijatele sõltuvalt elektribörsist ja turu avanemisest isegi kuni 50% kallimaks, panevad õlgu väristama. Samas on aga elektrienergia kulutamine hallatav - seadmed, mis jäävad piltlikult öeldes elektrijaama ja kontorilaua või köögiröstri vahele, on juhitavad-kontrollitavad ning kokkuhoid võib mõistliku majandamisega olla märgatav. Liialdamata võib öelda, et kui tarbija suudab kokku hoida ühe kilovatt-tunni, siis elektritootja juures teeb see kokkuhoiuks juba kolm kilovatt-tundi.

Tähelepanu ka sellele, mis on "seina taga". Kui ma elektribörsi avanemise eel rääkisin tööstustarbijatele suunatud seminaril, et elektrihind kallineb NordPooliga ühinemisel 35-40%, ei võetud seda tõsiselt. Pärast seminari hakkasime aga saama telefonikõnesid - päriti, et mida konkreetset saab teha elektrienergia kokkuhoiuks.

Tööstusettevõtetel on elektrienergia kindlasti üks olulisem kulurivi personali ja rendikulude kõrval. Kindlasti ei pööra kõik ettevõtte tippjuhid ja finantsinimesed elektrile, "seina taga" varjus olevatele elektripaigaldistele, piisavalt tähelepanu, sest nad ei puutu kokku igapäevaprobleemidega. Samas on suurimad energiatarbijad just nimelt küte, jahutus, mootorid, valgustus, elektroonika jm seadmed. Energiasäästu kindlustamiseks sobib suurepäraselt klassikaline Demingi mudel, mis nõuab energiatõhususe neli sammu järgimist: mõõda, korrasta, automatiseeri, jälgi ja hoolda.

Energiatõhusus algab energiaauditist ja mõõtmistest. Maailmas tehtud uuringud näitavad, et keskmise tööstusettevõte energiatarbimisest kulub 60% mootorite tööks, kuid energiatõhusaid lahendusi kasutades võib seda vähendada 10-20% võrra. Sarnaselt tarbivad IT-andmekeskuste ja -võrkude toite- ja jahutussüsteemid 50% koguelektrist, ka siin võib saavutada 20-30% väiksema energiatarbe kasutades läbimõeldud lahendusi ja seadmeid. Ärihoonetest tarbivad 20% kogu elektrienergiast valgustus, kütte- ja ventilatsioonisüsteemid, mille renoveerimisel saavutatakse kuni 30% energiasääst. Elumajades on suurim energiatarbija valgustus ja elektriseadmed (30%), kuid energiaefektiivsete lahenduste ja seadmete kasutamisega saab hoida kokku 10-30% elektrist.

Säästmisesse investeeritu tasuvusaeg kindlasti paraneb. Seda eeldusel, et energiahinnad tõusevad. Energia hind on aastatega ka Eestis hüppeliselt kasvanud, kuid siiski räägitakse, et siinne elektrihind on võrreldes teiste riikidega suhteliselt madal. Seega ei ole meil oodata elektri hinna alanemist ja pigem tasub valmistuda selle jätkuvaks kallinemiseks. Energiahindade jätkuv kasv aga on seotud nii hüppelise energiatarbimise kasvuga kui ka karmistuvate keskkonnanõuetega kogu maailmas.

Eesti tarbijad kogevad olulist elektrihinna tõusu 1. jaanuaril 2013, kui ühinetakse elektribörsiga ja hinna määrab pakkumine-nõudlus. Sellele trendile baseerudes muutub perspektiivis tehtud investeeringutest (CapEx) veelgi olulisemaks igapäevased kulud energiahaldamisele (OpEx). Seda trendi ilmestab üks USAs ellu viidud projekt konkreetses ärihoones, kus investeeriti energiasäästlikematesse lahendustesse umbes miljon dollarit.

Projektiga saavutati elektri kokkuhoid 3500 MWh. Viie aasta jooksul on tagasimakseperiood lühenenud 30%, kuna elektri hind on jätkuvalt tõusnud. Kaasaegsed materjalid ja tehnilised lahendused koos regulaarse hooldusega tagavad aga elektrisüsteemi toimivuse kindlasti 15-20 aastaks. Nende olemasolevate andmete baasil on lihtne välja arvutada elektrisüsteemidesse tehtud investeeringute tasuvusaeg.

Maailma suurte arvude juurest Maarjamaale tulles - siin vastav arvutus puudub. Kaasaegse büroohoone halduskulu umbes 1,5 eurot/m2, kesklinna vanadel ärihoonetel 2,24 eurot/m2, Stalini-aegsetel majadel 3,5 eurot/m2. Ma ei tea, kui paljudes kontorihoonetes on valgustus 24/7 sisse lülitatud, kuid programm- ja astrokellad ning välisvalguse intensiivsusele reageerivad valgustuse reguleerimise anduri annavad märgatava elektri kokkuhoidu.

Autor: Kristo Reinhold