Elering vs ministeerium

Anne Oja 15. juuni 2011, 00:00

"Tootmisvõimsus on 2020. aastani tagatud. Elering ei näe põhjust, et tuleks elektrituru seaduses sätestatud võimalust kasutada ja korraldada oksjon tootmisvõimsuste rajamiseks. Olemasolevad võimsused on täiesti piisavad.

"Me oleme suutelised ka välisühenduste äralangemisel katma potentsiaalse puudujäägi elektriturul," kommenteeris Veskimägi tekkinud olukorda.

Veskimägi märkis, et saastekvootide hind on tõusuteel ja Eesti ei suudaks neid vabalt turult osta. Praegu maksab CO2 kvoot 14-17 eurot tonn. Eesti Energia kavandatud ja Alstomi ehitatav põlevkivielektrijaam toodaks kvoodi kasvavat hinda arvestades väga kallist elektrienergiat.

"Oleks väga negatiivne, kui oleme ühe riigiabi skeemi tagasi võtnud ja läheme teise riigiabiskeemiga," kommenteeris Veskimägi põlevkivielektrijaama karjuvat vajadust riigiabi järele. "Kui valitsus lähtub sellest, et Eesti tarbimine peaks olema tagatud kodumaise tootmisega, siis miks mitte," jättis Eleringi juht samas lahtiseks vastuse küsimusele, kas uus põlevkivielektrijaam tuleks ehitada või mitte.

Elering pole oma varustuskindluse analüüsis arvestanud Saksamaa tuumajaamade sulgemisest tulenevaid mõjureid, mis jõuavad Veskimägi kinnitusel Eestisse Skandinaavia kaudu.

Eesti energiapoliitikas on energeetiline varustuskindlus ja julgeolek võtmekohal. Kuna taastuvenergia ei suuda ka tulevikus katta kogu Eesti elektrienergia vajadust, on tähtis tagada mitmekesine tootmisportfell, milles on oma kindel koht ka põlevkivielektril, vahendas ministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda.

Keskkonnanõudeid õgvendanud IEDd (industrial emissions directive) ehk tööstussaaste direktiivi muudeti senisest leebemaks eelkõige suurte tööstusriikide survel, kuna CO2 emissiooni vähendamine varem paika pandud ajaraamis polnud majanduslikult võimalik, täpsustas ministeerium.

Praegu pole aga sugugi sada protsenti kindel, et vanu energiaplokke saab piiratud mahus kasutada ka pärast 2016. aastat. Kui siis vanu jaamu ka kinni panna ei tule, annab see uute tootmisvõimsuste ehituseks vaid lisaaega, ent mitte lõputult, lisas Ruuda. Uusi jaamu on varustuskindluse tagamiseks vaja ikkagi ehitama hakata enne, kui vanad tehnilistel põhjustel rivist välja langevad.

Elektri importi kolmandatest riikidest suhtub ministeerium samamoodi kui enne Saksamaa tuumajaamade otsust ehk kes tahab osaleda ELi siseturul, peab mängima ELi reeglite järgi, kommenteeris Ruuda. Eesti poliitikute mure on, et kolmandate riikide elektritootjad ei pea osalema CO2 kauplemissüsteemis ega järgima samu keskkonna- ja ohutusnõudeid, kui ELi ettevõtted ning saavad elektrienergiat toota ning müüa oluliselt odavamalt.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:55
Otsi:

Ava täpsem otsing