Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Miks Läti suutis ja Kreeka mitte?
Tänane Wall Street Journal märgib tunnustavalt ära Läti, Islandi ja Rumeenia naasmise rahvusvahelistele võlakirjaturgudele.
Mis siis oli nende riikide edu pant või erinevus tänastest hädalistest? Tõeliselt suur vahe - mitmete muude erinevuste kõrval - tuleb sisse sellest, et eduka comeback'i teinud riigid ei kuulu rahaliitu, leiab WSJ.
Sellega ei pea leht oluliseks mitte devalveerimise võimalust, mida rahaliit ei võimalda – ka Läti käitus selles mõttes nagu rahaliidu riik, keeldudes latti devalveerimast. Suurim erinevus on hoopis selles, et nö eduka grupi riikide puhul said EL ja IMF probleemidele kiiresti reageerida ning kord paika pandud lahendusest peeti kinni. Samuti kaasati lahendusse koheselt erasektor - nn Viini algatuse raames andisid Lääne-Euroopa pangad lubaduse, et ei vii oma raha neist riikidest välja.
Euroala kriisi puhul seevastu on Kreeka, Iirimaa ja Portugali ees seisvatele probleemidele reageeritud esmalt eitamise, siis poolikute lahenduste, ebajärjepidevuse ning viivitamisega. Nende riikide probleemid ei olnud väiksed, kuid euroala keerulises poliitilises ja institutsionaalses kontekstis on need muutunud oluliselt hullemaks, peletanud eemale võlakirjainvestorid ning võõrandanud maksumaksjad.
Nii pole imestada, et Saksamaa ja Euroopa Keskpanga erinev nägemus erasektori kaasamisest võlakriisi lahendusse on Kreeka, Portugali ja Iirimaa võlakirjade intressimäärad taas uutele rekorditele viinud, märgib WSJ.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.