Parkla rajamine nõuab eeltööd

Tea Taruste 15. juuni 2011, 00:00

"Parklaehitaja töö algab siis, kui tellijal tekib soov ja mingi visuaalne nägemus - siis tuleb objektil kokku saada. Alles siis saab hinnata ja otsustada, milline lahendus võiks olla soodsaim - kas kõnniteekivi, asfalt või midagi muud," rääkis Marble OÜ omanik Tarmo Otstavel. Projekteerimise ja kooskõlastuste saamiseks tuleks tema sõnul arvestada umbes kuuga.

Otstavel märkis, et üldiselt ei kirjuta vald ette, millisest materjalist parkla rajada. "See on tellija ja projekteerija asi, kui laialt ja millises mahus parklat rajada," sõnas ta. "Kõige soodsam valik on linnakeskkonnas asfalt, ent seda muidugi mingitest ruutmeetritest alates. Kui tegemist on 200 ruutmeetriga, läheb asfaldipanek liiga kalliks, alates 1000 ruutmeetrist on see aga soodne," selgitas Otstavel.

InfraRoad OÜ juhatuse esimees Tomas Süld märkis, et platside ja parklate ehituseks küsitakse pakkumisi palju, ent ehitusse läheb neist väike osa. "Inimesed mõtlevad ja kalkuleerivad, ehitus läheb aga iga päevaga kallimaks, kuna nii materjali kui ka seadmete kasutamine kallineb," rääkis ta.

Süld soovitab enne projekteerimise alustamist valida välja ehitaja ning temaga konsulteerida. "Projektid on pahatihti väga vigased, mis võib olla tingitud sellest, et projekteerija ei ole kohapeal olukorraga tutvunud. Mõni lahendus võib tunduda projektil väga ilus, aga pole tehnoloogiliselt paraku teostatav," rääkis Süld.

Ta lisas, et põhimõte: mida rohkem, seda parem, parkla ehitusel ei kehti. "Pole ju mõtet panna parklasse, kus seisavad vaid sõiduautod, 25 cm killustikku," tõi ta näite.

Lubade saamine võtab aega. "Projekteerijail on päris palju jooksmist, et saada vajalikud load: kaeveload, luba puude mahavõtmiseks, mõnel juhul on vajalik luba ka transpordiametist. Tallinnas tuleb kindlasti arvestada ka Elioni, Eesti Energia, Tallinna Vee kaablite ja trassidega," loetles Süld. Ta soovitab parkla rajamisel kõik algstaadiumis detailselt läbi mõelda, et ei tekiks olukorda, kus pärast tööde valmimist tekib soov paigaldada ka tõkkepuid, elektrisüsteeme või piirdeaeda.

Parkla rajamise ruutmeetrihind sõltub paljudest asjaoludest ning keskmist välja tuua ei saa. "Hind on esimene asi, mida küsitakse. Konkreetne hind selgub aga pärast kohapeal käimist. Kui suur on plats ja kus see asub, millised on ligipääsud, kas on võimalik masinatega toimetada või on vajalik käsitöö? Millist killustikku või liiva kasutatakse, millist asfalti?" selgitas Süld hinna kujunemist.

Võimalikke lisatöid keeruline ette näha. Hindu tasub uurida mitme firma käest ning vältida aferiste, keda ehitusturul ikka veel jätkub. "Odavate pakkumistega tasub ettevaatlik olla, sest on oht, et hiljem leitakse lisatöid, mida eelnevalt pole hinnapakkumises ette nähtud," hoiatas Süld. Paljud tellijad alahindavad tema sõnul põhjalike eeltööde tegemist, ent see aitab palju raha kokku hoida. "Kui ehitaja on platsi üle vaadanud ja uurinud ka näiteks, kui palju seal täitepinnast all on, saab vajalikud tööd päris täpselt piiritleda. Samas tuleks ka lisatöödega arvestada, sest maa alla ei näe ja kõike ette näha on peaaegu võimatu ka kõige parema tahtmise korral," selgitas ta. Lisatööde tarbeks oleks Sülla sõnul mõistlik jätta 5-10% kogu tööde mahust.

Merilyn Grupp ASi projektijuht Peeter Vimba rõhutas samuti, et põhjalikkus ettevalmistustööde käigus tasub end ära. "Ühistutel soovitaksin palgata ka järelevaataja. Hinnapakkumisi tuleks võtta mitu ning valida normaalne firma, kes on mõnda aega tegutsenud, et ei tekiks hiljem probleeme jääkvajumiste ja garantiitöödega. Meil just tuleb garantiikorras parandada ühele ühistule aasta eest paigaldatud ja vahepeal katki läinud rennid," rääkis Vimba. Ta lisas, et väärt firma tunneb ära professionaalse kodulehe ja esitatud hinnangute järgi.

Parklate laiendamine tiheasustusaladel kortermajade kinnistutel on probleemirohke teema, sest tavaliselt on nõukogudeaegsete kortermajade kinnistud ise väikeste pindadega. Projekteeritud parklakohtade arv on väike ja igasugune krundi haljastuse vähendamine autotranspordi huvides ei ole sageli kooskõlas avalike huvidega. Seetõttu peab omavalitsus tõsiselt kaaluma, kas parklakohtade laiendus on õigustatud ja kas see maa-aluste tehnovõrkude tõttu üleüldse on võimalik.

Rae vallas võib parkla laiendamise erinõudena käsitleda nõuet rajada uued täiendavad parklakohad vaid murukivi või siis tavalise betoonkivi alustel. Selline nõue tagab selle, et täiendavate parklakohtade rajamisel sajuvee imbumine pinnasesse krundil ei halvene. Kui parklalaiendused teha ainult asfalteeritud pindadena, siis oleks loomulik vee imbumine takistatud.

Rae valla eelarves on korteriühistutele parklaprobleemide lahendusteks ette nähtud ka rahaline toetussumma. Toetuse saamise eeldus on nõuetekohase parkla ehitusprojekti ja ehitusloa olemasolu, ent loomulikult on toetussummad piiratud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:55
Otsi:

Ava täpsem otsing