Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Vastutustundlik pankrot pole häbiasi, see on auasi

Harry Tuul 15. juuni 2011, 00:00

Pankrottide arv Eestis püsib kümnendi kõrgeimal tasemel. Krediidiinfo uuringu järgi kuulutati mullu välja 1029 ja tunamullu 1055 äriühingu maksejõuetus. Hüppeline, 2,5kordne kasv toimus just 2009. aastal.

Vastutustundlik pankrot ei ole mitte häbi-, vaid auasi, sest selleta ei ole ettevõtlust ega majandust. Ernst & Young uuringu järgi on näiteks USA, Taiwan ja Iisrael riigid, kus läbikukkumised ettevõtmistes omavad positiivset varjundit ning tihti usaldatakse pankroti läbinud ettevõtjat rohkem tema konkurendist.

Eestis suhtutakse pankrotti reeglina üheselt negatiivselt. Ettevõtja, kes läheb pankrotti, on läbikukkunud ning tema maine on rikutud. Pankrotiplekk jääb igaveseks rinnale. Selline suhtumine ei ole mitte ainult väiklane, vaid kahjustab kogu Eesti majanduse arengut, sest sellega saetakse läbi ettevõtluse peamisi sambaid - pealehakkamist, riskijulgust ja loovust. Kes tahaks või sooviks midagi proovida, kui ebaõnnestumisel tambitakse ta maatasa? Kes julgeks uuesti jalule tõusta, kui ebaõnnestumisest õppimist peetakse võimatuks?

Jah, on olemas ka pankrotimeistrid, kes võtavad firma üle, kui selle majandustegevus hakkab kiiva kiskuma ning summutavad selle. Isegi Eesti mõistes suurärimehed kasutavad aeg-ajalt nende teenuseid. On ka juhuseid, kus ettevõtte juhid on pahatahtlikult ettevõtetest vara välja kantinud. On isegi lihtlabaseid vargaid. Kuid suures pildis on need üksikjuhtumid, mis kinnitavad vaid, et pankrotist peab saama auasi. On ju enamiku ettevõtjate soov luua aus firma, mis teenib kasumit. Vastupidist väita on ülimalt küüniline.

Pankrottide põhiprobleem on eelkõige selles, et oma maksejõuetusest ei teatata õigeaegselt. Paljudel juhtudel kaevatakse nii avaliku hukkamõistu hirmus iseenesele veelgi sügavam auk. Harju maakohtu praktikas on tüüpiline, et avaldus esitatakse aasta kuni kaks hiljem. Tulemus on, et võlgnikul ei ole enam vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Nii saab alguse nõiaring, kus pankrotiohus ettevõtja ei taha pankrotiavaldust esitada, mis omakorda jätab pankrotist halva mulje.

Pankrot tuleb viia ausse. Et ka suurärimees julgeks selja sirgu ajada ja tunnistada, et ta ei ole ilmeksimatu, selmet peita oma ebaõnnestumisi tankistide selja taha. Et pahatahtlikud petturid eristuks selgelt üldiselt ausatest riski alahinnanud ettevõtjatest. Et aus ettevõtja teataks õigel ajal oma maksujõuetusest ja päästaks võimalikult suures ulatuses võlausaldajate raha. Ning mis kõige tähtsam - et ettevõtlus lööks julguse rinnal õide, mitte ei närbuks hirmu taustal.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:55
Otsi:

Ava täpsem otsing