Eesti Pank kutsub üles palgatõusu vältima

Kaisa Tahlfeld 16. juuni 2011, 00:00

"Ekspordi kasvutempo aeglustub, see võiks jääda kusagile 4,5 protsendi peale. Inflatsioon aeglustub, sisemised surved suurenevad. Kui Euroopa Liidu inflatsioon püsib 2 protsendi peal, siis võiks see ka Eestis jääda 2-3 protsendi peale," tutvustas keskpanga värsket majandusprognoosi peagi ametist lahkuv asepresident Märten Ross ja lisas muhedalt: "Igav pilt, eks ole!"

"Tööturu arengud on olnud paremad, kui aasta tagasi ootasime. Eksport on toonud tööstuse tagasi. Keskpangal on ju hea, kui tööpuudus ei lange nii kiiresti, inflatsioon on siis kontrolli all," märkis Ross ja lisas: "Kuid ettevõtjatele ja palgasaajatele tahaksin öelda, et tootlikkuse ja palga vahekord ja tasakaal on väga olulised."

2010. aastal kasvas inimeste huvi välismaale tööle minna, see aga vähendab Eesti majanduse kasvuvõimekust. "Kui ränne jääb püsivaks ja migratsioon negatiivseks, avaldab see kindlasti survet ka palkadele," lisas Ross.

Ettevõtjad ei tõttagi palka tõstma. Kui oma töötajate palka tõstnud Eesti Pank manitseb teisi sellest hoiduma, siis paljud Äripäeva küsitletud ettevõtjad enda sõnul seda lähitulevikus tegema ei tõttagi.

Prisma Peremarket tõstis töötajate palga juba mais masueelsele tasemele ja uut tõusu ei plaanita. "Palk kasvas 12-15%. Töötajatega meil probleeme ei ole, soovijaid jagub ja võtame vajadusel juurde ka uusi," märkis Prisma tegevjuht Janne Lihavainen. Tema hinnangul on Eesti tugevus see, et siinne majanduskeskkond on kiirelt arenev ja paindlik. "Heal spetsialistil on suurepärane võimalus end palju kiiremini tippu töötada kui suurtes ja vanema ärikultuuriga Euroopa riikides," vastas Lihavainen küsimusele, kuidas hoida siin häid spetsialiste, et nad välismaale tööle ei läheks.

Eesti Telekomi juhatuse esimees Valdo Kalm tunnistas, et ta on selles mõttes Eesti Pangaga nõus, et tootlikkusega meil väga hästi pole. "Tööandjate keskliit räägib sama - kui ettevõtete kasum langes SKP suhtes masu ajal kõvasti, siis ega palgad langenud, pigem natuke tõusid. Tootlikkus on kriitiline teema ja siin ma olen Eesti Pangaga nõus," märkis Kalm, kuid lisas, et näiteks IT- ja telekommunikatsioonisektoris on palgasurve siiski olemas.

Palgatõususurve taga spetsialistide nappus. "Meil tuleb siia ju IT-agentuur, mitmed firmad teevad head eksporti, selleks on vaja aga häid spetsialiste, kuid kogu masuperioodil on olnud nende defitsiit. See võib uuel aastal palgasurve kaasa tuua," rõhutas Kalm.

Webmedia juhi Taavi Kotka sõnul vaadatakse firmas palk üle kaks korda aastas arenguvestluse raames. "Kui inimene on arenenud ja ka töötulemustele etteheiteid pole, tõuseb ka palk. Nii on see olnud aastaid," seletas Kotka.

"Palk ei saa kasvada, kui tootlikkus ei kasva. IKT-sektoris on see eriti hästi tunda, sest kõigil on meeles 2005-2008 kestnud palgaralli, kus ülemaksmist esines rohkelt ning selle asemel, et majanduse jahenedes hakata kärpeid tegema, eelistatakse praegu põhjalikumalt valida ning siduda palgatõusud ja boonused ikkagi reaalse lisaväärtuse kasvuga," märkis Kotka.

Ehitusettevõtte Nordecon juht Jaano Vink kinnitas napilt, et nemad palgatõusu ei plaani.

Viru Keskuse juhi Ants Vasara sõnul korrigeerisid nemad palga seoses euro tulekuga juba ära ning uut tõusu tulemas pole. "Ka uusi töötajaid me juurde võtta ei plaani," märkis Vasar.

Vägisi ei hoia kedagi kinni. "Inimene otsibki uusi ja huvitavaid väljakutseid ja elustiilile sobivaimat keskkonda. Eesti keskkond peab muutuma selliseks, et head spetsialistid siit välja minna ei tahaks, kuid see on individuaalne ja iga inimese isiksusest tulenev küsimus. Ja kas see palk alati palju parem on? Mõnes kohas, kus number suur, on ka kulude pool hoopis teine," arvas Vasar välismaale tööleputkamise kohta.

Kotka sõnul on välismaal makstud rohkem nii kasu- kui ka masuaastatel ehk siis need, kes tahavad minna, lähevad niikuinii. "Pigem on Eesti oma arengutega praegu tõestanud, et ka siin riigis on ikka veel lootust," lisas ta.

"See, et väga väike osa tööandjaid tahab praegu töötasu tõsta, ei tähenda seda, et töötasu tõstmine viiks ettevõtted pankrotti - see näitab lihtsalt, et ühiskondlikult ja sotsiaalselt vastutustundlikult mõtlevaid tööandjaid ei ole nii palju," nentis ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga.

Rossi hinnangul on selge, et palk on üks tegur, mis määrab, kui paljud tahavad Eestis töötada. "Selles mõttes ei saa palgatase meil olla liiga madal. /.../ Hõive kiirema kasvu korral on seda aega, kui palgakasv ei ohusta ettevõtte kasumlikkust, oodatust veelgi vähem ja surve palgakasvuks võib tekkida varem kui Eesti Panga prognoosis eeldatud," märkis Ross ja lisas, et viimaste kvartalite kiire kasv võib tekitada liiga optimistlikke ootusi.

"On igati loogiline, et kasvutempo mõnevõrra taltub. Seega peaks just lähikvartalitel tähelepanu pöörama sellele, et palgaotsustes ei korrataks 2006.-2007. aasta vigu," ütles Ross.

Ekspordi ja tööhõive kasvu aeglustumine on pigem hea, hindab Märten Ross. Intervjuu Eesti Panga asepresidendiga.

Tööhõive paraneb, kuid hoiatate ettevõtjaid ikkagi palga tõstmise eest. Miks? On selge, et kui hõive paraneb, siis see avaldab survet ka turu tasakaalule. Tahame rõhutada, et kui mullu võis veel suhteliselt kindlalt öelda, et sisemisi inflatsioonisurveid niipea ei teki, kuna on suhteliselt suur tööpuudus, siis see on nüüd kiiremini mööda saamas. Mistõttu peab sellega arvestama ka ettevõtja äriplaane tehes.

Pigem üldine signaal palka mitte tõsta? See on kahe otsaga asi. Mõnes mõttes on see viide sellele, et kuna palga tõstmine on ettevõtjale risk (vaadates kasumit jne), siis pole sellises pildis mõtet teha investeeringuid, mis eeldavad, et palgasurveid ei ole. Kui sa suudad teha investeeringu, mis tõstab tootlust nii palju, et sa palgasurvega suudad kasumit kaotamata kaasa minna, siis tuleks seda teha.

Kui kõik näitajad kasvavad peale palga, kas siis ka ettevõtete kasumid on hakanud kasvama? Üldjuhul on need suurenenud, aga pole erakorralisel tasemel, kuid paranenud on päris kõvasti. Kuid lähtepositsioon oli madal.

Kas tööhõive kasvab edasi? Tagasi vaadates kasvas tööhõive kõige rohkem ehituses ja tööstuses, kuna ka langus oli seal suurim. Aga ehituses võib arvata, et buumiaegne tase oli liiga kõrge. Tulevikus kasvab hõivatute arv protsent või paar aastas.

Prognoosite, et ekspordi kasv aeglustub - kas see on hea või halb? Seda on prognoositud nii meil kui ka maailmakaubanduses ja see on normaalne.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:55
Otsi:

Ava täpsem otsing