Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Kadrin Karner
- 15. juuni 2011 kell 12:08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Heitmekvootide müük kasvatas eelarvetulusid 22%
Rahandusministeeriumi teatel täitub eelarve plaanipäraselt - mai lõpuks kogunes tulusid peamiselt tänu kasvuhoonegaaside heitmekvootide müügitulu laekumisele 22 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.
Rahandusministeeriumi andmetel laekus viie kuuga riigieelarvesse tulusid 2,54 miljardit eurot ehk 44,5 protsenti planeeritust. Kulusid tehti 2,49 miljardit eurot ehk 40,2 protsenti kavandatust. Selle aasta nelja kuu valitsussektori eelarvepositsioon oli riigi raamatupidamise esialgsetel andmetel defitsiidis 0,18 protsendiga SKPst.Kulude 12 protsendilist kasvu võrreldes aastatagusega mõjutas põhiliselt ülekanded heitmekvootide kauplemise lepete täitmiseks ning eraldised sotsiaalkuludeks. Ilma heitmekvoodi vahendite ja osaliselt taastatud riigipoolsete kanneteta kogumispensionifondi olid viie kuu kulud 4 protsenti suuremad võrreldes eelmise aastaga.Tulusid laekus mai lõpuks eelarvesse 2,54 miljardit eurot, millest 1,63 miljardit eurot moodustasid maksutulud ja 913,7 miljonit eurot mittemaksulised tulud. Laekunud maksutulud moodustavad 38,3 protsenti ning mittemaksulised tulud 62,8 protsenti aastaks kavandatust. Suurimate tululiikidena on viie kuu jooksul laekunud sotsiaalmaksu 731,2 miljonit ning käibemaksu 509,2 miljonit eurot.Mais lisandus eelarvesse tulusid kokku 575 miljonit eurot ehk 10,1 protsenti aastaks planeeritust. Maksutulusid laekus 337,4 miljonit ja mittemaksulisi tulusid 237,6 miljonit eurot.Kulusid tehti viie kuuga 2,49 miljardi euro ulatuses ehk 40,2 protsenti planeeritust. Sellest suurimate kuludena maksti peamisteks sotsiaaltoetusteks 1,02 miljardit eurot. Mais tehti väljamakseid 208,4 miljoni euro ulatuses, mis on 3,4 protsenti kogu aastaks planeeritud kuludest.Investeeringuteks suunati viie kuuga 188 miljonit eurot, mis on ligi 22 protsenti enam kui eelmisel aastal samal ajal. Investeeringute kasvu on enam mõjutanud tee-ehitusobjektide rahastamine ning investeeringutoetused maaelu ja kalanduse valdkonda.Riigi tegevuskuludeks kasutati viie kuuga 394,35 miljonit eurot ehk 39,2 protsenti aastaks planeeritust, mis on 0,5 protsendipunkti võrra vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Mais maksti tegevuskuludeks välja 82,1 miljonit eurot.Välistoetusi on koos ettemaksetega tänavu välja makstud 26,6 protsenti aastaks planeeritust ehk 258,1 miljonit eurot. Struktuuritoetused moodustasid sellest 167,2 miljonit eurot ehk 22,7 protsenti planeeritust.Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas mai lõpu seisuga 1,07 miljardit eurot, mis on 71 miljonit eurot rohkem kui eelmise aasta lõpus. Kuigi likviidsusreserv on vähenenud, on kasvanud klientide poolt hoitavate vahendite maht. Mais suurenesid finantsvarad kokku 81 miljoni euro võrra.Nelja kuuga on kogu valitsussektor olnud puudujäägis 28,7 miljoni euroga (0,18 protsenti SKPst), mis on 283 miljonit eurot vähem kui eelmisel aastal samal perioodil (2010. aastal oli defitsiit 311,8 miljonit eurot ehk 2,15 protsenti SKPst). Puudujäägi olulise vähenemise eelmise aastaga võrreldes põhjustab muuhulgas heitmekvootide müük, kuna mullu samal perioodil veel ühegi tehingu tulu laekunud ei olnud.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Uus linnavõim vahetas välja Tallinna Hambakliiniku nõukogu ja juhi
SA Tallinna Hambakliiniku nõukogu kutsus alates tänasest tagasi juhatuse esimehe Maksim Volkovi, kelle juhitud linnaasutuses paljastas audit autoritaarse juhtimise ja lepingud omadega.
SA Tallinna Hambakliiniku nõukogu kutsus alates tänasest tagasi juhatuse esimehe Maksim Volkovi, kelle juhitud linnaasutuses paljastas audit autoritaarse juhtimise ja lepingud omadega.