Heitmekvootide müük kasvatas eelarvetulusid 22%

Kadrin Karner 15. juuni 2011, 15:08

Rahandusministeeriumi teatel täitub eelarve plaanipäraselt - mai lõpuks kogunes tulusid peamiselt tänu kasvuhoonegaaside heitmekvootide müügitulu laekumisele 22 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

Rahandusministeeriumi andmetel laekus viie kuuga riigieelarvesse tulusid 2,54 miljardit eurot ehk 44,5 protsenti planeeritust. Kulusid tehti 2,49 miljardit eurot ehk 40,2 protsenti kavandatust. Selle aasta nelja kuu valitsussektori eelarvepositsioon oli riigi raamatupidamise esialgsetel andmetel defitsiidis 0,18 protsendiga SKPst.

Kulude 12 protsendilist kasvu võrreldes aastatagusega mõjutas põhiliselt ülekanded heitmekvootide kauplemise lepete täitmiseks ning eraldised sotsiaalkuludeks. Ilma heitmekvoodi vahendite ja osaliselt taastatud riigipoolsete kanneteta kogumispensionifondi olid viie kuu kulud 4 protsenti suuremad võrreldes eelmise aastaga.

Tulusid laekus mai lõpuks eelarvesse 2,54 miljardit eurot, millest 1,63 miljardit eurot moodustasid maksutulud ja 913,7 miljonit eurot mittemaksulised tulud. Laekunud maksutulud moodustavad 38,3 protsenti ning mittemaksulised tulud 62,8 protsenti aastaks kavandatust. Suurimate tululiikidena on viie kuu jooksul laekunud sotsiaalmaksu 731,2 miljonit ning käibemaksu 509,2  miljonit eurot.

Mais lisandus eelarvesse tulusid kokku 575 miljonit eurot ehk 10,1 protsenti aastaks planeeritust. Maksutulusid laekus 337,4 miljonit ja mittemaksulisi tulusid 237,6 miljonit eurot.

Kulusid tehti viie kuuga 2,49 miljardi euro ulatuses ehk 40,2 protsenti planeeritust. Sellest suurimate kuludena maksti peamisteks sotsiaaltoetusteks 1,02 miljardit eurot. Mais tehti väljamakseid 208,4 miljoni euro ulatuses, mis on 3,4 protsenti kogu aastaks planeeritud kuludest.

Investeeringuteks suunati viie kuuga 188 miljonit eurot, mis on ligi 22 protsenti enam kui eelmisel aastal samal ajal. Investeeringute kasvu on enam mõjutanud tee-ehitusobjektide rahastamine ning investeeringutoetused maaelu ja kalanduse valdkonda.

Riigi tegevuskuludeks kasutati viie kuuga 394,35 miljonit eurot ehk 39,2 protsenti aastaks planeeritust, mis on 0,5 protsendipunkti võrra vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Mais maksti tegevuskuludeks välja 82,1 miljonit eurot.

Välistoetusi on koos ettemaksetega tänavu välja makstud 26,6 protsenti aastaks planeeritust ehk 258,1 miljonit eurot. Struktuuritoetused moodustasid sellest 167,2 miljonit eurot ehk 22,7 protsenti planeeritust.

Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas mai lõpu seisuga 1,07 miljardit eurot, mis on 71 miljonit eurot rohkem kui eelmise aasta lõpus. Kuigi likviidsusreserv on vähenenud, on kasvanud klientide poolt hoitavate vahendite maht. Mais suurenesid  finantsvarad kokku 81 miljoni euro võrra.

Nelja kuuga on kogu valitsussektor olnud puudujäägis 28,7 miljoni euroga (0,18 protsenti SKPst), mis on 283 miljonit eurot vähem kui eelmisel aastal samal perioodil (2010. aastal oli defitsiit 311,8 miljonit eurot ehk 2,15 protsenti SKPst). Puudujäägi olulise vähenemise eelmise aastaga võrreldes põhjustab muuhulgas heitmekvootide müük, kuna mullu samal perioodil veel ühegi tehingu tulu laekunud ei olnud.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. June 2011, 15:08
Otsi:

Ava täpsem otsing