Kaardimaksest saab elunorm

Kaardimaksed on juba saanud eelistatumaks arveldusviisiks jaekaubanduses. Eestis on hetkeseisuga väljastatud ligi 1,76 miljonit pangakaarti. Neist 1,36 miljonit on deebetkaardid ja 400 000 krediitkaardid. Kuid veel kaks aastat tagasi oli Eestis väljastatud 100 000 kaarti enam kui praegu. Maksekaartide arv on vähenenud eelkõige krediitkaartide arvu vähenemise tõttu - pangad hakkasid majandussurutise ajal rohkem jälgima krediidivõtjate maksevõimet. Deebetkaartide arv ei ole samal ajal vähenenud.

Deebetkaart on Eestis endiselt populaarseim maksevahend. Selle eeliseks on soodsam kuuhooldustasu ja madalamad teenustasud võrreldes krediitkaardiga. Eesti inimene loeb raha ja teeb kaalutletult otsuseid, mis on tema jaoks kasulikum.

Euroeelsel perioodil levis ajakirjanduses kaks peamist hirmu - hinnad tõusevad ja rahakott läheb müntidega raskemaks. Kas euro on muutnud meie maksekäitumist, suunates teadlikult eelistama pangakaarti sularahale?

Eesti Panga statistika põhjal on deebetkaarditehingute arv makseterminalides viimasel aastal kasvanud 19% ja tehingute käive on kasvanud 17%. Samas ei saa täheldada krediitkaarditehingute käibe kasvu.

Kui suur on sularahatehingute osatähtsus? Sularahatehingute arv võrreldes aastatagusega on kukkunud ligi 7%, kuid samas on sularahatehingute käive jäänud samaks võrreldes 2010. aastaga. Seega võib järeldada, et nüüd kasutavad inimesed harvem sularahaautomaati, ent eelistavad korraga suurema summa välja võtta.

Kui aasta tagasi moodustas sularahatehingute käive 53,5% ja kaarditehingute käive 46,5%, siis nüüd on see võrdsustunud - sularahatehingute käive 50,2% ja kaarditehingute käive 49,8%. Seega on sularaha- ja kaardimaksed saanud võrdselt olulisteks makseliikideks.

Sularaha suur osatähtsus Eesti ühiskonnas on jätkuvalt küsimusi tekitav. Kui enamikus kohtades saab maksta kaardiga, miks on siis sularahaautomaatide käive niivõrd suur? Sellel võib olla mitu põhjust. Näiteks harjumus eelistada sularaha kaardimaksetele, palk, mida võidakse osas ettevõtetes maksta töötajale endiselt ümbrikus, või turvatunne, et veidi sularaha on abiks alati.

Kaupmehele on kindlasti oluline võimaldada kliendil maksta teenuse või kauba eest nii kaardiga kui ka sularahas. Toitlustusasutuses või toidukaupluses peab saama maksta kaardiga. Nõudlik klient võib otsustada, et sinna kohvikusse ta enam ei lähe, kuna seal ei saanud kaardiga maksta. Juba on näha, et kaardimakse võimalus määrab tarbijate eelistusi taksot tellides või Õllesummeril õlletelki valides.

Kaardimaksete osatähtsus ajaga suureneb ja sularahatehingute käive väheneb. On olemas erinevad makseterminalid olenemata nende kasutuskohast, olgu selleks takso või vabaaja üritus looduses. Samuti on alanenud pankade teenustasud, mis ei tohiks olla enam kaupmeestele kättesaamatus kõrguses ega olla põhjenduseks, miks kaardimaksete teenindamist välditakse.

Autor: Ainar Nurk